Rubriik: Sorteerimine ja taaskasutus

Sorteerimise äpi RagnCycle beetaversioon on nüüd App Store’s ja Google Play’s saadaval!

Kuldreegel on, et tualetipotti tohib visata üksnes WC-paberit. Visates sinna mistahes muid jäätmeid, võib see lõppeda nii kanalisatsiooniummistusega, avariiga elamises, keldris või tänavatorustikus kui ka keskkonnareostusega.

Üks jogurtitops koosneb sageli neljast erinevast komponendist: papp, metall, läbipaistev ja valge plastik. Kuidas see siis kilest pakendist parem saab olla?

Kuigi tetrapakend tundub oluliselt keskkonnasõbralikum kui kilepakend, siis nii see paraku ei ole. Selgitame, miks tetrapakk tegelikkuses väga raskesti töödeldav materjal on.

Mõni nädal tagasi püstitati “Laseris” küsimus: mida teha korgiga? Teadupärast on need ju tehtud hoopis teisest materjalist ja see läheb täielikku vastuollu ümbertöötlemise põhireegliga: parim materjal on monomaterjal.

Eesti on võtnud 2025. aasta eesmärgiks suunata 55% kodus tekkivatest olmejäätmetest materjalina uuesti ringlusse. Täna läheb Eestis kogutud jäätmetest ringlusse ca 30%. Eesmärgini on veel pikk tee, kuid selle saavutamine on tegelikult üsna lihtne.

Esiteks tahame rõhutada, et Ragn-Sells suunab enda poolt kokku kogutud pakendijäätmed järelsorteerimisele ja ainuüksi täna kogutavast segapakendimassist suudame ligi 50% ringlusse suunata. Kui me kõik sorteeriks siis juba paari aasta pärast oleks võimalik isegi 60-70% Eestis tekkivatest olmejäätmetest suunata ringlusse. SEI poolt läbiviidud uuring näitab hästi, et suurema osa olmejäätmetest moodustavad jäätmeliigid mida on lihtne võimalik ringlusse.

PRESSITEADE: 01.03.2021 Ragn-Sells AS-i poolt kokku kogutud pakendijäätmed suunatakse sorteerimisele ja täna suudame sellest massist materjalidena ringlusse suunata ligi 50%. Seega pole aus üldistada, et pakendimassist on võimalik kätte saada vaid 15% materjali ja enamus saadetakse otse põletusse. Samas on  oluliselt vaja parandada riiklikku järelevalvet, mis aitaks möödunud nädalal avalikkuse ette jõudnud rohepesuskeeme ennetada ja […]

Igal aastal tekib Eestis 120-130 tonni biojäätmeid, millest kõigest 30% läheb ringlusesse ning ülejäänud 70% prügilasse või põletamisele. Biojäätmete sorteerimine on oluline keskkonnasõbralik tegu tänu millele on võimalik taastada ainete ringkäik looduses. Ometi tekitab see ka omajagu küsimusi, mistõttu kogusime kokku ja anname vastused kümnele populaarsemale küsimusele biojäätmete sorteerimise kohta.

Jäätmete sorteerimine on kõige lihtsam viis, kuidas igaüks saab panustada puhtamasse keskkonda. Sorteerides kodus jäätmetest välja pakendid, selgub õige pea, et olmejäätmete hulk kahaneb kordades ja see aitab kaasa ka kulude vähenemisele. Sorteerimise tähtsaim reegel – jäätmete sorteerimise puhul annab parima tulemuse, kui need on puhtad ja sorteeritud sellel hetkel kui need tekivad. Kas pakendeid […]