Viimane aeg mõista – meie jäätmed on kriitiliste toorainete allikas

Kriitiliste toorainete nimekiri aina kasvab ja see peaks meile kõigile mõjuma äärmiselt murettekitavalt. Alates 2011. aastast on Euroopa Komisjon koostanud iga kolme aasta tagant kriitiliste toorainete (CRM) nimekirja. Loetelu koosneb ainetest, mida peetakse Euroopa Liidu ühiskonna ja majanduse toimimiseks eriti olulisteks, kuid mille tarnimine on ohus või ebakindel. Kui 2011. aastal koosnes see nimekiri vaid 14. toorainest, siis tänavu märtsis avaldatud nimekirjas on juba 34 toorainet. Kõigest 12. aastaga on probleem kasvanud 140%.

Miks me selle pärast muretsema peame?

Tänavu lisandus kriitiliste toorainete nimekirja kuus uut toorainet – vask, nikkel, arseen, heelium, mangaan ja päevakivi. Juba möödunud aastatel on nimekirja jõudnud näiteks liitium ja koobalt, mida on vaja kaasaegsete patareide tootmiseks, aga ka fosfor, mis on põllumajanduses sama vajalik kui päike ja vesi.

Nüüdsest on 34-st toorainest 16 määratud ELi poolt ka „strateegilisteks“, mis on olulised rohepöörde ja digitaalse ülemineku edendamiseks ning kaitsetegevuse ja kosmosetööstuse arendamiseks. Nende hulka kuuluvad näiteks elektroonikas kasutatavad haruldased muldmetallid ja kaasaegsete akude tootmiseks vajalikud materjalid. Paljudel juhtudel domineerib nende ainete ülemaailmsel turul Hiina.

Kuigi ka fosfor ja fosfaatkivimid on endiselt kriitiliste toorainete nimekirjas, ei kuulu need strateegiliste toorainete hulka, mis on ülimalt murettekitav. Fosfori hind on alates 2019. aastast kolmekordistunud, põhjustades toiduhindade hüppelise tõusu ja toidupuuduse. Lisaks, jättes põllumajandustööstuse välja strateegilistest eesmärkidest, suurendab EL oluliselt enda sõltuvust selliste riikide nagu Venemaa ja Maroko imporditavast fosforist. Kahtlemata ei ole see jätkusuutlik ajal, mil Euroopa peab tegema kõik endast oleneva, et kindlustada kohalik toidutootmine.

Ikka veel seisame silmitsi iganenud arusaamadega

Toorainete kaevandamine ja töötlemine moodustab ÜRO andmetel poole kõigist kasvuhoonegaaside heitkogustest, olles ka 90% veereostuse ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjuseks. Samal ajal ja kuigi Euroopa Komisjoni akt näeb ette, et ringlussevõetud materjalid peaksid 2030. aastal katma 15% ELi strateegiliste toorainete tarbimisest, on ettepanekute keskmes siiski kaevandamise võimsuse suurendamine ja ringlussevõtu eesmärk ei kehti kogu kriitiliste toorainete nimistu kohta.

Niisiis soosivad kehtivad õigusaktid ja turutingimused jätkuvalt kaevandamise jätkamist, muutes ringlussevõetud toorainete kasutamise keeruliseks. Ühiskonna iganenud vaatenurk jäätmetele takistab kriitiliste toorainete eraldamist jäätmevoogudest ning ohustab seeläbi Euroopa isemajandamist.

Meie jäätmetes on kriitilised toorained juba olemas

Kuigi on positiivne, et EL soovib hõlbustada nn strateegiliste toorainete ringlussevõttu, on meil veel mitmeid kriitilise tähtsusega tooraineid, mida sisaldavad meie endi jäätmed ja mille taaskasutust tuleks samuti igal võimalikul viisil edendada. EL-i jaoks on jätkusuutmatu tarbida 20% kogu maailma ressurssidest, tootes ise samal ajal mitte rohkem kui 2%. Selle väljakutse lahendamiseks ei saa me loota üha ammenduvate ressursside suuremale kaevandamisele, vaid peame tõsiselt suurendama enda ringlussevõtu ambitsioone.

Nii näiteks on Ragn-Sells töötanud välja mitmeid maailmas innovatiivseid tehnoloogiaid, millest esimesed on juba tööd alustanud. Aprillis avaneb Rootsis, Stockholmi külje all Ragn-Sellsi Ash2Salt tehas, kus jäätmepõletuse lendtuhkadest hakatakse eraldama tööstuslikke soolasid. Lisaks on välja töötatud Ash2Phos tehnoloogia, mille abil saab reoveemudade tuhkadest võtta välja fosforit, Aqua2N tehnoloogia, mille abil püütakse lämmastik kinni reoveest või siin samas Eestis aset leidev OSA projekt, mille raames väärindatakse Ida-Virumaal seisvatest tuhamägedest välja lisaks kaltsiumkarbonaadile ka magneesium, kaalium ja väävel. Nii mõnigi neist toorainetest on leitav kriitiliste toorainete nimekirjas ning lisaks kaevandamise suurtele keskkonnamõjudele, saadakse need läbi ringlahenduste kätte kordades väiksema keskkonnajalajälje ja tunduvalt kõrgema kvaliteediga.

Kriitiliste materjalide tarne kindlustamine ja seda vastavuses ELi kliimaeesmärkidega, nõuab täiesti uut vaatenurka jäätmetele – me ei räägi täna enam kasutust prügist, mis tuleb silme alt eemaldada, vaid jätkusuutlikust materjaliallikast. See nihe nõuab täiesti uut vaatenurka ja kehtiva seadusandluse põhjalikku reformi.

Täielik kriitiliste toorainete nimekiri 2023. aastal:

Antimon, arseen, barüüt, berüllium, boksiit, boor, fluoriit, fosfor, fosforiit, gallium, germaanium, grafiit, hafnium, heelium, kerged haruldased muldmetallid, koksisüsi, koobalt, liitium, magneesium, mangaan, nikkel, nioobium, plaatinametallid, päevakivi, rasked haruldased muldmetallid, räni, skandium, strontsium, tantaal, titaan, vanaadium, vask, vismut, volfram.

Loe lisaks:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga