Segadusest biojäätmetega | Kas tõesti ei tohigi enam ise kodus kompostida?

Viimastel nädalatel on meedias ilmunud rohkelt pealkirju, mis viitavad, et kõik peavad hakkama biojäätmeid eraldi sorteerima, samal ajal kodus enam justkui kompostida ei tohiks – biojäätmete jaoks tuleb hankida eraldi konteiner ja neid tuleb hakata üle andma jäätmevedajale. See info on eksitav.

Kompostida tohib ka tulevikus – ootame omavalitsuste suuniseid

Kompostida tohib ka tulevikus. Küsimus seisneb hoopis selles, et “kuidas?”. Kuidas inimesed, kes kompostivad, annavad sellest teada kohalikule omavalitsusele? Mille alusel saavad nad vabastuse nii biojäätmete konteineri kasutamisest kui äraveo teenusest? See info kahtlemata kohalike omavalitsuste poolt ka tuleb ning täna veel keegi uusi konteinereid rentima tõttama ei pea.

Lisaks võib tulla omavalitsuste põhiselt mõningaid reegleid, millele komposter peab vastama. Võib eeldada, et väga tiheda asutustega linnades nn lihtsalt lahtiseid „kompostihunnikuid“ tagahoovis kasutada ei lubata, vaid tuleb hakata kasutama kinnist kompostrit.

Kokkuvõttes jääb tarbijale kaks võimalust – nii kodus kompostimine kui ka jäätmevedajalt biojäätmete äraveo teenuse tellimine. Üks on siiski selge – mõlemal juhul hakatakse jälgima, kas biojäätmed on segaolmejäätmetest välja sorteeritud või mitte, sest see ongi peamine eesmärk, et biojäätmed ei satuks segaolmejäätmetega prügimäele või masspõletusahju.

Miks see biojäätmete teema nii oluline on?

Loodusressursside mõistliku ja jätkusuutliku kasutamise eesmärgil on Eestil kohustus 50% kodudes tekkivatest jäätmetest suunata uuesti materjalina ringlusesse. Täna on see vaid 30%. Selle protsendi kasvatamisel on kõige olulisem sorteerida biojäätmed eraldi välja. Miks? Selle pärast, et biojäätmed moodustavad suurima osa koduste olmejäätmete massist (biojäätmed 33%, vanapaber 20%, plastpakend 20% jne). Riigikontrolli 2021. aasta auditi kohaselt ei ole Eestil lootustki ringluse 50% nõuet täita kui kodudes ei hakata biojäätmeid sorteerima. Biojäätmeid on lisaks ka väga lihtne ringlusesse suunata, näiteks läbi kompostimise.

Biojäätmete sorteerimine

  • Mida tohib ja ei tohi biojäätmete mahutisse panna?
  • Kas biolagunev pakend läheb olme- või biojäätmetesse?
  • Kuidas on kõige õigem viis biojäätmed mahutisse panna – kas tavalises prügikotis, biolagunevas kotis või hoopis ilma kotita?
  • Mis saab kui biojäätmete sees on kilekott?
  • Mida biojäätmetega peale konteineri tühjendamist tehakse?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga