Biofiilse disaini ja arhitektuuri eesmärk on tuua inimene loodusele lähemale. Vaatame näiteid maailmast, kuidas arhitektid sellega hakkama on saanud.
Rubriik: Põnevat lugemist
Seenematerjal ja kanepibetoon – 10 jätkusuutliku tootedisaini näidet Eestist
Alates 2006. aastast antakse iga kahe aasta tagant välja Eesti hinnatuim tootedisainiauhind BRUNO, mis on tunnustus väljapaistva toote või tooteseeria eest.
Nähtamatu probleem | Vaata, kui palju näeb välja 1 tonn CO2-te
Ülemaailmses keskkonnakriisis on üks peamisi pahalasi – süsihappegaasi heitkogused – nähtamatu ning seetõttu on seda ka niivõrd raske mõista ja hoomata.
10 jätkusuutliku elustiili äppi
Toome välja 10 äppi, mis aitavad muuta jätkusuutlikud valikud igapäeva osaks!
Juuksekarvad, banaanikoored ja kõrvenõgesed – kas tuleviku materjalid?
Ringmajandusele üleminekul on ülioluline, et näeksime juba täna jäätmeid kui ressurssi, mida on võimalik materjalina taaskasutada.
Elektriautode pahupool
Elektriautode mõju suurlinnade õhukvaliteedile on kindlasti positiivne, kuid iseasi on nende autode tegelik positiivne mõju kliimamuutustele.
Võrdlus | Milline piim on kõige keskkonnasõbralikum?
Piimade ökoloogilised jalajäljed kolme keskkonnamõõdiku alusel – tootmiseks vajaminev maa-ala, vesi ja kaasnevad kasvuhoonegaaside heitkogused.
Jätkusuutlikud materjalid, mis seovad süsihappegaasi
Hollandi disainer Teresa van Dongen on loonud 16 materjalist koosneva andmebaasi, mis tõstab fookusesse tootmisprotsessis süsihappegaasi siduvad materjalid.
Kuidas loodi maailma üks äratuntavamaid sümboleid?
Millal ja kuidas loodi taaskasutusmärk, mis on tänaseks muutunud üheks ülemaailmselt äratuntavamaks sümboliks?
Kodumaine ehtebränd, kelle südameasjaks on keskkond ja jätkusuutlikkus
JNGLSNTMSSV ehk JUNGLE IS NOT MASSIVE, on ehtedisaineri Iris Vilu bränd, mis sündis tema samanimelisest lõpukollektsioonist Londoni Moekolledžis. Brändi eesmärk on hoida kogu tootmisahel võimalikult ringne ning juhtida tähelepanu Amazonase vihmametsades toimuvale vägivaldsele naftakaevandamisele, millega kaasneb reostus, metsade ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning põlisrahvaste ekspluateerimine.