Ragn-Sells kuulutati maailma suurima keskkonnaauhinna finalistiks
Keskkonnaettevõte Ragn-Sells on kuulutatud üheks kümnest finalistist maailma suurimale keskkonnaauhinnale Food Planet Prize. Nominatsiooniga tunnustatakse Ragn-Sellsi tehnoloogiaid, mille abil on jäätmetest võimalik väärindada toiduainetööstuse jaoks vajalikke väetisi. Kümne finalisti seast selgitab žürii välja kaks võitjat, kes mõlemad saavad 2 miljoni USA dollari suuruse auhinnasumma. Väljaantav auhind on maailma suurim keskkonnapreemia.
Mis on maailma suurim keskkonnaauhind Food Planet Award?
2019. aastal asutati Rootsi ettevõtja Curt Bergforsi järgi temanimeline fond, eesmärgiga pöörata tähelepanu tänaste toidusüsteemide laastavale mõjule inimeste ja planeedi tervisele. Olles veendunud, et tulevaste põlvkondade huvides tuleb toidu tootmist ja tarbimist radikaalselt muuta, hakkas fond välja andma keskkonnaauhinda Food Planet Prize. Auhinnaga tunnustatakse visionääre, kes mõtestavad ja kujundavad ümber planeedi toidusüsteeme ning kelle innovaatilised lahendused aitavad juba lähitulevikus minna üle jätkusuutlikuma ühiskonna poole.
Silme ees terendab tõsine näljakriis – fosfori hind on tõusnud 400%
„ÜRO andmetel ootab maailma ees ajaloolise ulatusega näljakriis, mida osaliselt põhjustab väetiste puudus,“ ütleb Ragn-Sellsi jätkusuutlikkuse juht Pär Larshans. Põllumajanduslike väetiste kolm olulist toitainet on fosfor, lämmastik ja kaalium, ilma milleta on võimatu kasvatada vajalikku toitu. Samal ajal on nende hankimine muutunud väga problemaatiliseks – ühelt poolt hakkavad nende toitainete varud otsa lõppema, teisalt maailma rahvastik üha kasvab, suurendades vajadust nende toitainete järgi veelgi.
Toitainete kriis annab tunda juba praegu. Näiteks leiti sel suvel avaldatud uuringus, et fosfori hind on maailmas alates 2020. aastast tõusnud 400% ning üks põllumajandustootja seitsmest ei saa fosforit enam kätte või ei saa hinnatõusu tõttu seda lihtsalt endale lubada. Kui maailma suurim fosfori tootja Hiina jätkab tootmist praeguses tempos, ammenduvad tema varud järgmise 35 aasta jooksul. Euroopa Liidus on ainult üks töötav fosforikaevandus Soomes, mis toodab aastas 1 miljonit tonni fosforit. See moodustab umbes 10% ELi vajadusest ja prognooside kohaselt ammendub see 2035. aastaks.
Ragn-Sells kui jätkusuutlike toidusüsteemide teerajaja
Ragn-Sellsil on kolm toiduainetööstust kardinaalselt muutvat tehnoloogiat, mille abil saadakse jäätmevoogudest kätte kolm peamist põllumajanduslike väetiste jaoks olulist toitainet: Ash2Phos fosfori jaoks, Aqua2N lämmastiku jaoks ja Ash2Salt kaaliumi jaoks. Veelgi enam – jäätmetest saadakse toitained kätte kvaliteetsemalt kui kaevandusest. „Kui me tahame tõsiselt luua jätkusuutlikku ühiskonda, peame hakkama kasutama juba olemasolevaid ressursse. Kuna maailma rahvaarv kasvab pidevalt, on põllumajandusliku toitaine taaskasutamine ülioluline, et suudaksime kõiki inimesi toita ilma planeeti hävitamata,“ ütleb Larshans.
Fosforit saab välja võtta reoveemudade tuhkadest
Tänane fosfor pärineb fosforikaevandustest, millel on suur negatiivne keskkonnamõju ning samuti on enamik maailma teadaolevatest fosforiidivarudest reostunud raskemetallidega nagu kaadmium ja uraan. Süües inimestena igapäev fosforit sisaldavat toitu, lõpetab fosfor oma teekonna reoveemudades, mida põletatakse ja ladestatakse prügilatesse. Nendes tuhkades on aga jätkuvalt kõrge fosforisisaldus ning tänases ühiskonnas niivõrd kriitiline toitaine jääb raskemetallide sisalduse tõttu kasutult prügimäele seisma.
Ragn-Sellsi on loonud Ash2Phos tehnoloogia, mille abil saab nendest samadest tuhkadest võtta välja fosfori, vabanedes samal ajal kahjulikest raskemetallidest ning kokkuvõttes on saadus veelgi puhtam kui kaevandades. Lisaks fosforile saadakse tuhkadest kätte ka alumiinium ja raud. Nii on võimalik lahendada vajadust fosfori järele ning teha seda oluliselt väiksema CO2 jalajäljega kui kaevandades. Rootsi IVL keskkonnauuringute instituudi poolt läbi viidud olelusringi hindamise uuringus jõuti järeldusele, et sama koguse fosfori tootmine Ash2Phos tehnoloogia abil säästab 20 000 tonni CO2 heidet võrreldes selle hankimisega taastumatust fosforimaagist.
Lämmastiku saab kätte reoveest
Tänast lämmastikväetist toodetakse atmosfäärist pärit lämmastiku sidumise teel. See meetod on üle 100 aasta vana ja töötab fossiilse gaasiga, mis tekitab tohutuid koguseid CO2 heitmeid. Ka lämmastik jõuab läbi inimese toidulaua reoveepuhastusjaamadesse, mille kaudu lastakse see lihtsalt tagasi õhku, selle asemel, et uuesti ringlusse võtta. Ragn-Sellsi Aqua2N tehnoloogia suudab aga lämmastiku püüda reoveest kinni kujul, mis on koheselt kasutatav väetisena, luues seeläbi uusi võimalusi põllumajanduse jaoks. Ka selle tootmine toimub madala energiakuluga ja pea CO2 heitmeteta.
Kaaliumi saab väärindada lendtuhkadest
Sarnaselt fosforile saadakse ka kaalium läbi keskkonnakahjuliku kaevandamise, mille varud ühel hetkel lihtsalt ammenduvad. Paralleelselt tekivad jäätmete põletamisel aga lendtuhad, mis oma kõrge saasteainete sisalduse tõttu on liigitatud ohtlikeks jäätmeteks. Samal ajal sisaldavad need aga ka mitmeid eluks kriitiliselt vajalikke aineid, näiteks kaaliumit, naatriumit ja kaltsiumit. Ragn-Sellsi kolmanda, Ash2Salt tehnoloogia abil saadakse kaalium kätte hoopis lendtuhkadest. Esimene Ash2Salt tootmishoone on 2022. aasta lõpus alustamas tegevust Stockholmi külje all.
Loe rohkem:
Aitàh, vàga huvitava ja vajaliku info eest planeet Maa tulevikku arvestades ja hoidmise eest ! Ilse Tader Keila teie klient .
Tänan, ülimalt vajalik tehnoloogiate arendamine, maa resursid pole lõpmatud. Peame kõik tuleviku keskkonna probleemide peale rohkem mõtlema ja tegutsema. Aitäh teete väga õiget asja.
Olen teie klient ja sorteerin juba tükike aega tõesti loodust tuleb hoida tulevastele noortele see hoiab keskkonna puhta ja paljudest prügidest saab teha korralikke tooteid. Tore teada mida millestki tehakse ehk hakkavad paljud inimesed sorteerima ega reosta metsaaluseid. Teete väga õiget asja suured tänud ja ikka edu koostööks.