Võimalus kogu maailma jaoks – põlevkivituhk võib leevendada väetistekriisi
Aastakümnete jooksul Ida-Virumaal elektritootmisest tekkinud jääk ehk põlevkivituhk ei ole põllumeestele väetise alternatiivina võõras materjal. Huvi põlevkivituhaga põlde lubjata on tõusnud just viimasel ajal, kui väetiste hinnad ja kättesaadavus on muutunud ülemaailmseks probleemiks. Nüüd võib väetiste kriisile pakkuda lahendust Narva rajatav Ragn-Sellsi põlevkivituhkade väärindamise tehas.
Lisaks kaltsiumile saab tuhast kätte ka magneesiumi, kaaliumi ja väävli
Ragn-Sellsi OSA projekti müügijuhi Lauri Laanemäe sõnul suudab nende unikaalne lahendus muuta põlevkivituha põllumeeste jaoks efektiivsemaks. „Meie põhiline eesmärk on eraldada tuhast kaltsium ja toota sellest kaltsiumkarbonaati. Kuid tuhast kaltsiumi eraldamisel tekib lisaks veel kõrvalmaterjal, milles on põllukultuurile vajalikke taimede toiteelemente, nagu näiteks magneesium, kaalium, väävel.
Kokku on neid elemente seal ühe tonni kohta rohkem, kui praeguses väärindamata põlevkivituhas,“ kirjeldas Laanemäe. „Testid alles algavad, aga meie arvutuste järgi on see tulevikumaterjal põllule kasulik ja põllumehele atraktiivne, kuna endiselt aitab see materjal reguleerida põldude happelisust, kuid lisaks saab sama materjaliga nüüd mulda viia varasemast suuremas koguses väärtuslikke toiteelemente, mis tõstavad mulla viljakust. Põllule laotamiseks saab see olema kättesaadav nii rootor- kui ka poomkülvikule sobilikus fraktsioonis.“
Ragn-Sells, Maaülikool ja põllumajandusettevõtjad hakkavad testima, kuidas tõsta Eesti põldude viljakust
Eesti Maaülikooli mullateadute õppetooli professor Alar Astoveri sõnul on Maaülikoolil hea meel teha koostöös Ragn-Sellsiga järgmine samm Põhjamaade suurimas ringmajanduse projektis, et leida väärindatud põlevkivituha kõrvaltootele parimat rakendust. „Eestis on põlevkivituha väetisomadusi juba pikalt uuritud. Uudsel meetodil muundatud põlevkivituha kõrvalsaaduse omadused ja toime väetisena vajavad uut tõendamist nii laboris kui põllul. Selleks alustame Maaülikoolis nüüd erinevate muldade katsetega labortingimustes ja kevadel rajame pilootkatsed välitingimustes. See aitab hinnata uue väetisaine keskkonnamõjusid ning agronoomilist ja majanduslikku tõhusust,“ lausus Astover.
Põllumajandusteenuste ettevõtte Landholding OÜ tegevjuht Marek Kruusla on tegevuse alustamisest alates võtnud prioriteediks siduda omavahel põllumuldade viljakuse tõstmine loodussõbralikult ja keskkonda säästval viisil. „Eesmärkide saavutamiseks ja kliimaneutraalsuse poole pürgides peab CO2 jalajälg olema võimalikult väike. Seda silmas pidades pakutakse teenust piirkonna parima ja loodussõbralikuma lubiainega, milleks on põlevkivituhk. Hea on teada, et praktikas toimiv põlevkivituhk saab taaskasutuse näol nüüd lisandväärtuse. Ragn-Sellsi uue toote arenduses hinnatakse põlevkivituha väärindamist ning kontsentreeritud taime toiteelementide kättesaadavust meliorandis. Tulevikus saab pakkuda teenust tootega, kus põlde lubjatakse kliimaneutraalselt ja null CO2 jalajäljega.“
Suur võimalus nii Ida-Virumaa kui kogu maailma jaoks
Ragn-Sells AS-i projektijuhi Alar Saluste sõnul on koostöö teadlaste ja ettevõtjatega projekti jaoks väga oluline. „Põlevkivituhas, mis on aastakümneid justkui jääde mägedes seisnud, on peidus suur võimalus Narva, Ida-Virumaa, Eesti ja kaudselt kogu maailma jaoks. Sest meil ei ole puudus ainult väetistest, vaid üha vähemaks jääb väga paljusid teisi tooraineid. Meie teadus- ja arendustööd jätkuvad, ent juba täna on selge, et põlevkivituha igale kui viimasele grammile on võimalik leida väga väärtuslik taaskasutuslahendus,“ lausus Saluste.
Põlevkivituha väärindamise demotehas avatakse juba 2025 aastal
Ragn-Sells esitas augustis Narva linnavolikogule detailplaneeringu algatamise avalduse, mille põhjal alustab aastakümneid Ida-Virumaa mägedes kasutult seisnud põlevkivituha väärindamise demotehas tööd 2025. ja põhitehas 2028. aastal. Tehas suudab aastas ümber töödelda üle miljoni tonni põlevkivituhka ja siduda 250 000 tonni CO2, mille tulemusena valmib ca 500 000 tonni ülipuhast kaltsiumkarbonaati. Unikaalse lahenduse abil tehakse jäätmetest uus tooraine, mida saab kasutada värvide, aknaraamide, põrandakatete, paberi, ravimite ja veel paljude igapäevaelus vajaminevaid esemete tootmiseks. Ragn-Sellsi tehas toob regiooni hinnanguliselt 250 miljonit eurot investeeringuid. Luuakse kuni 100 otsest ja 400 kaudset töökohta.
Loe lisaks: