Elektriautode pahupool

Elektriautode mõju suurlinnade õhukvaliteedile on kindlasti positiivne, kuid iseasi on nende autode tegelik positiivne mõju kliimamuutustele. Seda eriti juhul, kui nende laadimiseks kasutatakse fossiilsetel kütustel kasutatavat elektrit. Tänaseks on tekkinud aga teinegi väljakutse – esimesed elektriautod on jõudnud oma elukaare lõppu ehk mida teha nende akudega?

Allikas: https://www.eea.europa.eu/signals/signals-2017/infographics/range-of-life-cycle-co2/image/image_view_fullscreen

Suurimaks väljakutseks kujuneb keskkonda ohustavad akud

Li-Ion akusid on mitu generatsiooni. Omal ajal Eesti sotsiaaltöötajatele soetatud Mitsubishi iMev akudega pole näiteks midagi teha. Parem on seis uuema generatsiooni akudega. Need sisaldavad mitmeid väärtuslikke materjale (koobalt, nikkel, grafiit), mida on võimalik välja võtta, kuid mis tehnoloogiliselt on ülimalt keeruline ja kallis protsess. Täna maksab ühe tonni Li-Ion aku ümbertöötlemine ca 5000 €! See viib küsimuseni – kes selle summa tasub? Auto tootja, müüja, omanik või hoopis akude uus omanik?

Upcycling – autodest pärit kasutatud akud sobivad päikeseenergia akupankadeks, aga mis saab neist peale seda?

Akude ümbertöötlemise kõrge hind on pannud tootjaid otsima alternatiivne. Maailmas on mitmed iduettevõtteid, kes toodavad autodest väljavõetud akudest päikeseenergia salvesteid. See tähendab, et akud pole enam küll võimelised autosid liigutama, kuid neis on veel piisavalt särtsu, et panna need näiteks kortermajade keldritesse päikesepaneelidega toodetud energiat salvestama. Nii saab akude kasutusiga pikendada 2 korda – ca 7 aastat autoakuna ja lisaks 7 aastat päikeseenergiat salvestava akupangana. Pole paha?

Tegelikult tekib uus probleem – mis saab akudest siis, kui need (parimal juhul) keldris ära väsivad või (halvimal juhul) isesüttivad. Kui ühe sellise akupanga ümbertöötlemine maksab tuhandeid eurosid, siis kas selleks on kortermajadel raha? Või kas me suudame tuvastada, millisele tootjale see akupank kuulus (akupank võib olla kombineeritud erinevate tootjate autoakudest)? Mäletatavasti Tartu lähedal oleval Raadil vedelenud vanarehvide puhul oli probleemiks just see, et nende käitlemiseks ei jätkunud raha. Elektriautode akude ümbertöötlemine on aga rehvide omast 15x kallim!

Autode eluiga väheneb

Loodusressursside jätkusuutliku kasutamise aspektist on ülimalt oluline toodete võimalikult pikk eluiga. Kui praegu võib soetada 150 000 km sõitnud bensiinimootoriga auto ja sõita sellega teist sama palju veel, siis 150 000 km läbinud elektriautot ootab ees vähemalt 7000 € akuvahetus. Enamus sellest investeeringust loobuvad ja panevad selle raha hoopis uue auto sissemakseks.

Isegi kasutatud elektrilisi Porschesi ei soovita

Märkimisväärne on ka näide, et kõikidest ligemale 100 aasta jooksul turule lastud Porschedest on täna alles 80%. Elektrilised Porsched võivad aga siingi tuua muutuse. 10-aastase elektrilise Porsche hind kukub suure tõenäosusega ca 30 000 € juurde, sest tema aku elutsükkel on läbi ja vajab vahetamist. Sellesama akupanga vahetus tähendab ca 20 000 € investeeringut. Niisiis võib eeldada, et elektrilised Porched enam nii hinnatud kaup ei ole ja säilinud Porschede protsent hakkab langema.

Akud soodsamaks ei lähe

Mitmed autotootjad (Hyundai, Tesla, VW) on teatanud oma akude supertehaste rajamisest, mis võiksid tänu masstootmisele akude hinnad alla tuua. Jah, lootus on, aga siiski imeväike. Täna tulevad koobalt ja muud haruldased materjalid kolmandatest riikidest, kus keskkonnanõuetele vaadatakse läbi sõrmede, tööjõukulud on olematud ning tervishoidu ja tööohutust nähakse kui midagi sekundaarset. Kui aga planeerida mainitud tehas nt Ida-Virumaale, siis arvestades siinses maagis olevat liitiumi kontsentraati ja kõiki euroopalikke normatiive, siis akud kindlasti soodsamaks minna ei saa.

Allikas: https://www.dw.com/en/cobalt-mining-conditions-cast-shadow-over-electric-transport-dreams/a-41370039

Keskkonnahoiu seisukohalt tuleb autode ostmise asemel hoopis toetada akude käitlemist

Eestis müüdavatest autodest on 2,5% elektriautod. Nii tootjate kui EL eeldus on, et see number tõuseb kümnendi lõpuks 10 korda. Selleks plaanitakse ka elektriautode toetust. Küll aga ei peaks fookuses olema meetmed, mis suurendavad tarbimist. Teiseks seisame varem või hiljem silmitsi väljakutsega, kus akude elementidest hakkab tekkima keskkonnaprobleem, sest nende tagasiandmise eest ei jõuta tasuda. Oleme seda näinud rehvide ja paljude teiste ohtlike ja reostunud jäätmete puhul. Seega elektriautode puhul tuleks juba eos teha teisiti ja ostutoetuse asemel panna see raha hoopis tuleviku keskkonnafondi, mis võimaldab nende akude keskkonnasõbraliku käitluse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.