Biojäätmete sorteerimine – 10 vastust enamlevinud küsimustele

Igal aastal tekib Eestis 120-130 tonni biojäätmeid, millest kõigest 30% läheb ringlusesse ning ülejäänud 70% prügilasse või põletamisele. Biojäätmete sorteerimine on oluline keskkonnasõbralik tegu tänu millele on võimalik taastada ainete ringkäik looduses. Ometi tekitab see ka omajagu küsimusi, mistõttu kogusime kokku ja anname vastused kümnele populaarsemale küsimusele biojäätmete sorteerimise kohta

Mida tohib biojäätmete mahutisse visata?

Puu- ja köögiviljad ning nende koorimisjäägid, pagaritooted (leib, sai jmt), liha- ja kalajäätmed, kohvi- ja teepuru koos paberfiltriga, määrdunud papp ja paber, pabermassist munakarbid, majapidamispaber ja pabersalvrätid, toataimed (sh muld ja lõikelilled).

Mida ei tohi biojäätmete mahutisse visata?

Vedelikud (piimatooted, supid, toiduõli jms), tolmuimejakotid, kiletatud/vahatatud pinnaga paber, ühekordsed toidunõud ja -pakendid (ka biolagunevad), tekstiil ja nahk, suitsukonid, metall-, plast- ja klaaspakendid, ohtlikud jäätmed.

Kas igasugust pappi, paberit, munakarpi, majapidamispaberit ja salvrätti võib biojäätmete mahutisse visata?

Biojäätmete hulka tuleks vältida kiletatud toodete ja läikiva pinnaga paberi (nt perioodika) viskamist.

Kas biolagunev pakend komposteeritakse?

Kui koduses kompostris biolagunevad pakendid, sh munakarbid, pikapeale lagunevad siis tööstuslikus protsessis need üldjuhul sõelutakse välja. Miks?

Taolistele biotoodetele antakse normatiividega teatud komposteerumise ajad, näiteks 90 või 180 päeva. Samas tööstuslikult toodetakse kompost valmis 30 päevaga, mis tähendab, et need tooted ei jõua ära laguneda. On siiski olemas juba ka tehnoloogiad, mis võimaldavad biolagunevaid pakendeid tööstuslikult kompostida, ent need on siiski veel vähelevinud.

Kas biotoormel valmistatud pakendil on üldse mõtet?

Biopakend baseerub valdavalt suhkrurool või maisil. Selle eelis on, et lagunemisel ei tekita see mikroplaste. Viimase 50 aastaga on ainuüksi ookeanitesse sattunud ca 165 miljonit tonni plasti. Selle plasti lagunemine võtab aega 500-1000 aastat, küsimus on: kas ookeanite ökosüsteem peab sellele vastu?

Päeva lõpuks ei ole aga küsimus selles, kas eelistada biotoormel pakendit, vaid lahendus on hoopis selles, et inimesed peavad oluliselt rohkem kasutama korduvakasutatavat pakendit.

Kas biolagunev pakend läheb olme- või biojäätmetesse?

Pigem soovitame selle panna siiski olmejäätmetesse, kus see suunatakse edasi põletamisele.

Kuidas on kõige õigem viis biojäätmed mahutisse visata – kas tavalises prügikotis, biolagunevas kotis või hoopis ilma kotita?

Parim, mida teha saad, on panna need lahtiselt biokonteinerisse ja kilekott visata olmejäätmetesse. Kasutada võib ka biolagunevaid või paberist kotte. Kui ostate biolagunevaid kotte, jälgige, et need oleksid 100% taimsest toormest. Kindlasti ei tohi jäätmeid konteinerisse panna tavalises kilekotis (sest see ei lagune) ega läbipaistmatus/mustas kotis (tekib kahtlus, et tegu on olmejäätmetega ning neid ei võeta kaasa). Kuidas biokotid teineteisest täpsemalt erinevad ja millist valida, loe täpsemalt siit.

Mis saab kui biojäätmete sees on kilekott?

Suuresti saab kilekotid hiljem tootmisprotsessi käigus kätte ja valdavalt sõelutakse need välja. Plastkottide mure on aga selles, et mehaanilise töötlemise käigus võivad tekkida mikroplastide tükid, mida ei õnnestu kompostmullast kätte saada. Näiteks kui biojäätmetest toota mulda ja sinna sisse tekivad mikroplastide tükid, siis paraku võivad need sattuda pinnasesse (loe: loodusesse) ja sealt edasi toiduahelasse. Seega on parim kallata biojäätmed lahtiselt biokonteinerisse (juhul, kui konteiner on kotiga vooderdatud) või kasutada biolagunevaid kotte, mis komposteeruvad lõpuni ega jäta loodusesse kahjulikke jääkaineid.

Mida tähendab biopõhine, biolagunev ja kompostitav?

Biopõhine – viitab materjalile, mis on saadud taimsest toormest. Põhiliselt on selleks mais ja suhkruroog. Kõik biopõhised tooted ei ole aga automaatselt biolagunevad, sest neid on sageli segatud ka muude materjalidega.

Biolagunev – see on väga lai mõiste, sest varem või hiljem lagunevad kõik materjalid. Viimastel aastatel kasutatakse mõistet üha enam turunduses, viidates justkui keskkonnasõbralikule tootele, ent paraku on see sageli eksitav. Kui taimne toore on segatud plastikuga, jääb viimane siiski loodusesse ning võib lõpuks toiduahelasse sattuda. Niisiis on biolaguneva toote puhul oluline teada, millises keskkonnas lagunemine toimub, kui kaua see aega võtab ning mis sellest järele jääb.

Kompostitav – ei tohi sisaldada keemilisi lisaaineid, mis lagunemisel loodusesse satuksid. Kompostitavad tooted on täielikult biolagunevad ning omavad vastavat märgist.

Mida biojäätmetega peale konteineri tühjendamist tehakse?

Biojäätmed on taaskasutatava materjalina väga hea tooteliik, millest saab teha väga erinevaid asju. Näiteks saab sellest toota biogaasi, mida saab omakorda kasutada autokütusena. Kõige levinum variant on see, et sellest tehakse komposti, mille omakorda saab uuesti suunata ringlusse.

4 Kommentaari

  1. Igasugune info on alati teretulnud, Maal saab ise biojäätmed komposteerida .
    Seni kui maal on veel loomapidamine, saab sobivad biojäätmed (kartulikoored jne.) sööta loomadele. Kortermajades on olukord hoopis teine. Kõik algab kodust. Lasteaedades ja koolides tehakse teavitustööd, kuid see on pikaajaline protsess.

    1. Oleme nõus. Biojäätmete kodus kompostimine või loomatoiduks kasutamine on suurepärane näide ringmajandusest. Aitäh jagamast!

  2. Tere
    Kas Tallinnas eramaja omanik saab tellida biojäätmete kontoineri. Oma kompostikastis ei saa hästi apelsinikoori, banaanikoori ja muude troopiliste viljade koori lagundada. Need on mürgised ja nende lagunemine võtab nii paar aastat aega.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga