Kliimakalkulaator – arvuta enda CO2-jalajälg 5 minutiga

ClimateHero on Rootsi ettevõte, mis on välja töötanud nii isikliku kui ettevõtte jalajälge hindava kliimakalkulaatori. Jalajälje arvutamiseks tuleb vastata lihtsatele küsimustele eluaseme või kontori, reisimise ja tarbimisharjumuste kohta. Seejärel hindab kalkulaator sinu või ettevõtte tänast jalajälge, toob välja selle, mida juba hästi tehakse ning jagab ka soovitusi ja nippe, kuidas tänaseid suurema mõjuga valikud keskkonnasõbralikumaks muuta.

Arvuta enda isiklik süsiniku jalajälg välja SIIN või ettevõtte oma SIIN.

Mis üldse on CO2-jalajälg?

Süsinikujalajälg on kasvuhoonegaaside kogus, mis tekib ühe inimese, ettevõtte või mõne toote/teenuse olelusringi jooksul. Arvutatud koguse järgi on võimalik hinnata inimtegevuse mõju keskkonnale ja eriti kliimamuutustele. Suurt rolli mängib siinjuures energeetika sektor, aga ka transport, toitumine ja inimeste igapäevased harjumused ja eelistused.

Eestlaste jalajälg on maailma üks suurimaid

Eestlaste süsinikujalajälg on paraku väga suur, mis tõstab meid lausa maailma esikümnesse. Näiteks on meie jalajälg suurem, kui sellistel naftariikidel nagu Venemaa, Liibüa ja Iraan. Maailmapanga koostatud statistika järgi tekib Eestis inimese kohta aastas 14 tonni CO2-te. Kõige enam tekitab meil CO2 heidet põlevkivitööstus, mis põletab kivimit või toodab sellest õli. Loe rohkem siit.

Loe rohkem:

3 Kommentaari

  1. Huvitav, kuidas küsimus ühekordse plastiku kasutamise kohta mõjutab lõpptulemust? Eelmisel korral saime teada, et ühekordne plastik on üks keskkonnasõbralikemaid pakendamise viise.

    1. Tere! HDPE või LDPE plastikust kilekotti võib tänasel päeval näha keskkonnasõbralikumana vaid tootmise poolest, st et selle tootmiseks on vajalik vähem ressursse kui muudest materjalidest kottide jaoks. Paraku, nagu ka kirjutasime, loodi plastikust kilekott esiti mitmekordseks kasutamiskes. Kahjuks tänasel päeval kasutatakse kilekotte siiski vaid 1-2 korda ja just see on põhjus, miks seda keskkonnasõbralikuks enam pidada ei saa.

      Parim, mida teha saame, on kõiki kodus olemasolevaid kotte kasutada nii palju kui võimalik. Kuna aga näiteks paberkottide kasutamine 43 korda ei ole vastupidavuse mõttes realistlik, siis soovitame kasutada tavaliste kilekottide asemel näiteks PP või PET plastist kotte (saadaval samuti poodides müügilettide juures), millesse on seotud ka kangakiud ning mille tootmiskulude ja kandmiskordade vaheline suhe on ehk kõige enam balansis.

  2. Lp. Prügimagnaadid, soovitaks teil läbi lugeda, alustades kooli teise klassi bioloogiaõpikust, milleks on vajalik co2.Loodus reguleerib ise selle tasakaalu, selle eest võiksite parem võidelda metsade liigse hävitamise vastu, et tasakaal toimiks. Kogu see statistika ja uuringud on üks suur pettus ja kellegi mõjukama kasusaamise eesmärk.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga