Jätkusuutlikud materjalid, mis seovad süsihappegaasi

Lisaks aktiivsetele teadusuuringutele Ragn-Sellsis, mille raames oleme tuvastanud võimaluse toota süsihappegaasi siduvat kaltsiumkarbonaati, on rõõm tõdeda, et keskkonda säästvate lahenduste nimel tehakse tööd üle maailma! Hollandi disainer Teresa van Dongen on loonud 16 materjalist koosneva andmebaasi Aireal, mis tõstab fookusesse tootmisprotsessis CO2-te siduvad materjalid. Andmebaasis väljatoodud materjalid ulatuvad ehitusmaterjalidest kuni toitainerikaste valkude ja bioplastideni.

Näiteks näeme seal elastset tekstiilikiudu, mille valmistamisel asendatakse toornafta osaliselt CO2-ga. Paljutõotavaks materjaliks on nimetatud ka oliviinist valmistatud betooni, mida peetakse esimeseks süsiniknegatiivseks betooniks maailmas. See tugineb oliviini nimelise mineraali looduslikele CO2-te neelavatele omadustele, sidudes kokku kuni 130 kg CO2-te ühe betooni kohta. Olemas on ka näiteks mikroobne valgupulber, mida toodetakse loomakasvatuses tekkiva metaanigaasi abil ning mida saab seejärel kasutada toiduallikana nii inimeste kui loomade jaoks.

5 põnevat CO2-te siduvat materjali

Elastne tekstiilikiud. Elastsed kiud on tänapäeval pea igas venivas kangas. Paraku põhineb enamiku nende kiudude tootmine toornafta kaevandamisel, mis on äärmiselt kahjulik keskkonnale. Aireal poolt väljatoodud elastne tekstiilikiud kasutab aga ära terasetööstuse heitgaasid ning asendab sellega 20% naftapõhistest ainetest. Jätkusuutlikku lõnga saab kasutada erinevate rõivaste tootmiseks.
Vahtpolüstüreen. Vahtmaterjali kasutusala on väga lai. Näiteks kasutatakse seda õhufiltrite, isolatsioonimaterjalide ja mööbli valmistamiseks. Kuigi täna sõltub ka suurem osa vahtpolüstüreeni sisaldavatest toodetest toornafta kaevandamisest, siis hiljutised uuringud on näidanud, et ka siinjuures saaks toornafta kasutamist asendada osaliselt terasetööstusest saadud CO2- ja CO-ga.
Polüuretaankate. Polüuretaani kasutatakse paljude igapäevaste toodete valmistamiseks, näiteks kingataldade, madratsite, riiete, trükivärvide, liimide ja puidu või metalli kattematerjalide valmistamiseks. Ka nende katete valmistamine põhineb suuresti toornafta kasutamisel, mida saab osaliselt asendada terasetööstuse heitgaasidega. See materjal on esimene samm täielikult taastuvate polüuretaankattematerjalide suunas.
Oliviinbetoon. Betoon on pärast vett kõige enam kasutatud materjal planeedil. Selle valmistamine on aga väga hävitav, sest iga toodetud tonni betooni kohta paisatakse õhku 800 kg CO2-te. Oliviinist betoon võiks seda protsessi muuta läbi betoonitehases kinni püütud CO2-e, mis pannakse reageerima oliviiniga. Tulevikus, kui hoone lammutatakse, saab betoonijäätmed peenestada ja segada uuesti CO2-ga reageerinud oliviiniga. Seejärel lisatakse liiv, kruus ja vesi koos värske tsemendiga, et alustada uut ehitustööd. Niiviisi muutuks kogu betoon taaskasutatavaks materjaliks, ilma et oleks vaja valmistada uut tsementi, mille tootmisprotsessis eraldub süsinikdioksiid.
Mikroobne valgupulber. Metaan on 80 korda võimsam kui CO2, tekitades kasvuhooneefekti esimese kahekümne aasta jooksul pärast selle atmosfääri sattumist. Seetõttu on metaani heitkoguste vähendamine ülioluline väljakutse, millega seisame silmitsi, et vältida globaalse temperatuuri tõusuga kaasnevaid tõsiseid tagajärgi. Täna käivad katsed metaani muundamiseks toitevalguks. Kuna inimesi tuleb toita üha rohkem ja põllumaad jääb aina vähemaks, on toiduainetööstus sunnitud muutma oma senist tootmisprotsessi. Mikrobioloogiliselt toodetud toit ei nõua ulatuslikku ruumi suuremahuliseks tootmiseks, mistõttu pakub see ka uusi võimalusi inimeste ja loomade toitmiseks tulevikus.

Tutvu ka teiste põnevate Aireal nimistu materjalidega SIIN.

Ragn-Sells seob süsihappegaasi kaltsiumkarbonaadi tootmiseks

Kuus aastat tagasi alustas ka Ragn-Sells katsetega, millest tänaseks on saanud Euroopa üks suurimaid ringmajandusprojekte. Katsete raames hakkas Ragn-Sells koostöös TalTechi ja TÜ teadlastega otsima lahendust, kas ja kuidas oleks võimalik väärindada Ida-Virumaale ladestatud 600 miljonit tonni põlevkivituhka, mis oma suure aluselisuse tõttu on tegelikult ka keskkonnale ohtlik.

Tulemused näitasid, et tuhkadest saab edukalt eraldada ülipuhast kaltsiumit, millest – ühendades selle süsinikdioksiidiga (CO2) –, saab luua ülipuhast kaltsiumkarbonaati. Viimast kasutatakse mitmetes tööstusharudes, nt pabertööstuses, värvitööstuses, aga ka 98% ravimitest pole tegelikult muud kui kaltsiumkarbonaat. Huvitava faktina võib välja tuua, et ka sojapiima valge värv saadakse just tänu kaltsiumi lisamisele. Ragn-Sellsi toodang suunatakse paberi ja ehitusmaterjalide tööstusesse.

Kaltsiumkarbonaat, mida saab toota põlevkivituhast. Foto: Priit Simson

Loe lisaks:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.