CO2 dieet – suveks vormi, keskkonnasõbralikult!

Suve hakul hakkavad levima kõikvõimalikud dieedid, üks põnevam kui teine. Nüüd jagame omalt pooltki üht tervislikku toitumiskava, mis lisaks heale rannavormile parandab märkimisväärselt ka ümbritsevat keskkonnavormi.

Kas tõesti kulub 1 kg loomaliha tootmiseks 20 000 liitrit vett?!

Üldjuhul nii ongi, et väiksema CO2 jalajäljega (loe: keskkonnasõbralikumad) tooted on head ka kehale. Näiteks kanaliha kilo tootmisel emiteeritakse 5 korda vähem süsinikuheitmeid kui veiseliha tootmisel. Ka kaloreid annab kanaliha vähem, kui veise- või sealiha.

Kui süsinik on midagi justkui nähtamatut, siis kasutatav veekogus näitab hästi mis on toidu tootmise jalajälg. IME analüüside kohaselt kulub 1kg (jah, just 1 kilogramm) loomaliha tootmiseks 17 196 liitrit vett. Selleks, et toota 1 tonn loomaliha, kulutame me ca 17 miljonit liitrit vett ja emiteerime 3,9 tonni CO2 saastet (ühe EL kodaniku keskmine aastane ökoloogiline jalajälg on 6,7 tonni CO2-te).

Siit ka lihtsustatud tõde – eelistage rohkem aed- ja puuvilju ning kanaliha, mille  „jalajälg“ kehale ja keskkonnale on märkimisväärselt väiksem.

Kuidas toituda keskkonnasäästlikult?

Eri toiduainete keskkonnamõju sõltub sellest, kuidas toit on toodetud ja töödeldud, sealhulgas on olulised faktorid kasvatamine, väetamine, saagikoristus ja toiduvalmistamise meetodid. Toidu süsinikujalajälg näitab, kui suur on selle toidu tootmisel, transpordil, säilitamisel ja töötlemisel õhku paiskuvate kasvuhoonegaaside kogus.

Allolevas tabelis on toodud, kui mitu kilogrammi CO2-te tekib 1 kg toidu tootmisel.

Keskkonnamõju järgi saab toiduained jagada üldiselt kahte rühma. Talumajapidamises kasvatatud teravilja ja köögivilja süsinikujalajälg on kõige väiksemad. Seevastu loomsed tooted ja kasvatamiseks palju energiat nõudvad taimed on väga suure keskkonnamõjuga. Palju energiat nõuab ka toidu pakendamine ja külmutamine. Õnneks on toidukordade planeerimisel keskkonnaga arvestamine siiski võrdlemisi lihtne. Selleks jagame mõned juhtnöörid:

  • Jälgi hooajalist toitu. Tarbi hooajalisi puu- ja köögivilju ning suvel nopi näiteks marjad ja seened metsast. Ära unusta ka kaunvilju!
  • Teraviljadest väldi riisi. Peaaegu kõik teraviljad on keskkonnasõbralikud, kuid erandina on väga suure süsinikujalajäljega riis. Viimase asendamiseks sobib kohalikest alternatiividest oder.
  • Eelista kohalikku kala. Näiteks haugi või räime. Veel parem, kui on võimalus kala looduslikust keskkonnast ise püüda. Viimasel juhul ei ole kala toidetud söödaga ning keskkonnamõju on oluliselt väiksem kui kasvanduste kaladel.
  • Liha söö mõõdukalt. Kõigist toiduainetest on liha tootmine kõige suurema keskkonnamõjuga. See tähendab, et kõige lihtsam viis toitumise keskkonnamõju vähendamiseks on piirata liha tarvitamist. Miks mitte proovida teha näiteks üks lihavaba päev nädalas?
  • Taldrikureegel. Pool taldrikust võiks olla täidetud köögiviljadega, neljandik liha, kala või kaunviljadega ning ülejäänud neljandik kartuli, makaronide, riisi või teraviljaga.
  • Eelista kohalikku. Eelista võimalusel kohalikus talumajapidamises toodetud toitu.
  • Külasta poodi jala. Nii saad ka sammud täis!

Ja loomulikult – väldi toidu äraviskamist!

Toidu äraviskamine koormab keskkonda, raiskab nii energiat kui raha ning on tänaseks muutunud üheks suuremaks keskkonnaalaseks probleemiks. Toidu riknemist ja minema viskamist aitab vähendada toidukordade planeerimine, näiteks nädalaks, mis muuhulgas muudab ka toitumise jälgimise oluliselt lihtsamaks ning säästab raha. Põnevaid nippe, kuidas vältida toidu riknemist, leiad Rohetiigri käivitatud kampaania „Hoiame head toitu“ veebilehelt!

Allikas: „Keskkond taldrikul“.

2 Kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.