6 toitu ja jooki, mida meie lapselapsed ei pruugi enam saada
Kliimamuutused mõjutavad moel või teisel kõiki elusfääre – poliitikat, majandust, kultuuri, inimsuhteid ja ajalookäsitlust. Enneolematud ilmastikuolud põhjustavad pagulasrändeid, pandeemiad ja sõdasid ning loomulikult ei jää puutumata ka toidulaud. Allpool toome välja 6 jooki ja toitu, mis juba lähiaastatel võivad laualt kaduda või mille maitse ning kättesaadavus oluliselt muutuda võib.
Kohv
2021. aastal laastas Brasiiliat – maailma suurimat ja hinnatuimat kohvi tootmise riiki – sajandi suurim põud, mis hävitas ligi 1,3 miljardit naela kohviuba. See kajastub ühelt poolt meie kohvihindades ja kättesaadavuses, ent veelgi valusamalt puudutab see Brasiilia kohvikasvatajaid. Kohvitoodang moodustab sealsest majandusest 80% ning saagi vähenemisest ja hävimisest sõltub sadade miljonite inimeste ellujäämine. Kuiv ja kuum kliima mõjutab aga ka teiste riikide kohvipuude kasvamist, mistõttu on järgmistel aastakümnetel oodata muutusi nii kohvi kvaliteedis kui maitses.
Šokolaad
Ghanas ja Elevandiluurannikul, kus kasvatatakse üle 70% kogu maailma kakaoubadest, võib mõndade teadlaste hinnangul tõusta keskmine temperatuur 2030. aastaks ligi 2 kraadi. See oleks kakaopuude kasvatamiseks liialt kuiv ja kuum kliima ning põhjustaks lähiaastatel tõsise šokolaaditoodete defitsiidi. Taolise tempoga edasi liikudes usuvad Ameerika teadlased, et 2050. aastaks võivad kakaopuud planeedilt täielikult hävineda. Sarnaselt 17. sajandile, võib niisiis šokolaadist ja kohvist saada lähiaastatel taaskord luksuskaup, mida saavad endale lubada vaid vähesed.
Vein
Veinid riiulitelt küll kaduma ei hakka, kuid 21. sajand toob kahtlemata maailma veinikaardil ja maitsetes suuri muudatusi. Näiteks on juba täna traditsiooniliste veiniriikide kõrvale tekkinud arvestatava konkurendina Inglismaa ja tasapisi liiguvad kaardile ka Belgia, Taani, Norra ja Rootsi. Mitmed ajaloolised veiniregioonid peavad aga sajandeid kasutatud viinamarjasordid asendama uute, muutuva kliima jaoks sobivamatega. Lähiaastatel võivad selliste muudatustega seista silmitsi Bordeaux, kus tänaseni on kasvanud Cabernet Sauvignon ja Merlot või ka Champagne’i veinipiirkond, kust pärinevad Pinot Noir ja Chardonnay.
Avokaado
Kõige pessimistlikumate oletuste kohaselt võivad kuumalainete ja põudade tõttu hävineda 2050. aastaks ka avokaadod. Optimistlikumate oletuste kohaselt võib toodang väheneda tänasega võrreldes poole võrra. Paradoksaalselt on aga ka avokaadode suurel nõudlusel kliimamuutuste juures märkimisväärne roll. Suurim mure on viljade suur veevajadus.
Maailma Majandusfoorumi andmetel kasutatakse avokaadode kasvatamiseks iga päev umbes 9,5 miljardit liitrit vett. See on võrdne u 3800 olümpiabasseini veega. Arvestades, et suur osa avokaadode toodangust tuleb põuaohtlikest piirkondades, võib see lõppeda sellega, et terved kogukonnad jäävad ilma eluvajalikust veest. Ka avokaadode transport on keskkonnamõju seisukohalt üsna kõrge – suurem osa avokaadodest jõuab meieni Mehhikost, mis on üks suurimaid avokaadode kasvatajaid.
Mesi
Ligikaudu 5-8% globaalsest põllukultuuri toodangust on otseselt sõltuv loomade, eesotsas mesilaste, tolmeldamisest. Paraku on mesilaste populatsioon hakanud vähenema alates 2006. aastast ning tänaseks on nende kadumisest saanud globaalne probleem. Muuseas, mesi ei ole sugugi ainuke kaup, mis koos mesilastega ja teiste tolmeldajatega kaoks. 78% metsikutest lilleliikidest ja 84% põllukultuuridest (puuviljad, juurviljad, pähklid, seemned) on vähemalt osaliselt sõltuvad seemnete tootmisel putukatest.
Mereannid
Mereelustik on veereostuse, temperatuuri tõusu ja ookeanide hapestumise tõttu üks kliimamuutustest enim mõjutatud organismide kogumeid. Mereande mõjutavad need muutused piirkonniti erinevalt. Nt troopilistes piirkondades ennustatakse mereandide saagi vähenemist 2050. aastaks ligi 40%, samas kui jahedamates piirkondades võib populatsioon kasvada. Kõige enam on kliimamuutused mõjutanud mageveekalu, kellest kolmandik on täna väljasuremisohus. Viimaste aastate jooksul on välja surnud 80 kalaliiki, neist ainuüksi 16 möödunud aastal.
Kas me saame selle vältimiseks midagi teha?
Jah. Teatavad kliimamuudatused on täna küll pöördumatud, ent kõige pessimistlikumatest ja ülaltoodud stsenaariumitest saame endiselt hoiduda. Veelgi enam, üksikisiku tasandil saab igaüks oma panuse anda läbi väga lihtsate igapäevaste harjumuste nagu jäätmete sorteerimine, toodete korduvkasutamine, teadlikud ostuharjumused, liha tarbimise vähendamine, rattaga liiklemine jne.