25 fotot, mis näitavad inimtegevuse tagajärgi keskkonnale

Kuigi inimtegevuse mõju keskkonnale ei tohiks enam kellelegi üllatusena tulla, kostub siin-seal endiselt avaldusi, justkui poleks kliimamuutus ei reaalne ega ka ohtlik. Siinkohal toome välja 25 fotot, mis on paljudele inimeste igapäevane reaalsus ning mis näitavad selgelt inimtegevuse põhjustatud kliimamuutusi ja mõju keskkonnale.

Kuivanud ja üraskite poolt söödud metsad

Põuade tõttu kuivanud kuusik Saksamaal. Viimastel aastatel on sademete hulk oluliselt vähenenud, mistõttu on Saksamaa metsad hakanud kuivama. (Foto: Getty Images)
Lähifoto kuuse pinnalt, millel on näha kooremardikate poolt söödud rajad. Kuivanud metsamaa on vastuvõtlikum kahjuritele, sh kooremardikatele, kelle poolt on tänaseks laastatud kümned tuhanded Põhja-Ameerika ja Euroopa metsade ökosüsteemid. Kliimasoojenedes on metsades laastamistööd tegevad üraskite võõrliigid selgeks ohuks ka Eesti metsadele (Foto: Jens Schlueter)

Reostunud vesi

Kiievi lähedal asuvas veehoidlas aerutav kalamees, keda ümbritsevad mädanevad tsüanobakterid. Piirkonda raputasid kogu 2020. aasta vältel äärmiselt kuumad ilmad, mille tagajärjel sai oluliselt kahjustada põllumajanduskultuurid ning hävinesid mitmete liikide looduslikud elupaigad. (Foto: Efrem Lukatsky)
Florida jõel sõitev paat, mis on ümbritsetud mürgistest vetikatest. Magevee soolanemine, merepinna ja veetemperatuuri tõus võivad kõik kaasa aidata kahjulike vetikate kasvule. Need õitsengud on ohtlikud nii inimestele kui ka elusloodusele. Samuti koormavad nad rannikuäärset majandust, mis tugineb kalapüügile ja turismile. Põllumajanaduse ja reovete kaudu veekogudesse jõudev lämmastik ja fosfor on suureks ohuks ka Läänemerele, mida ähvardab tulevikus kinnikasvamine.
(Foto: Getty Images)

Veekogude haihtumine

Colombias linnas Suescas asuv muul, mis on veetaseme languse tõttu kasutuks jäänud. (Foto: Diego Cuevas)
Nevadas asuv endine järv, mis on põua tagajärjel kuivanud. (Foto: Ethan Miller)
Põhja-Keenias elav poiss kuivanud jõesängis. Äärmuslikud põuad ähvardavad kogukondi, kelle jaoks on jõed eluks vajalik veeallikas. (Foto: Christopher Furlong)

Joogivee vähenemine

India tüdruk korjab kuivanud maastiku kohale kogunenud vett. Puhta joogivee puudumine on järjest suurenev probleem. Sellel suvel piiras ka Viimsi vald suvisel põuaperioodil elanikele vee kasutamist (Foto: Dreamstime)

Erosioon

Inglismaal, Happisburghi külas toimunud maalihe. Ülemaailmsetest kliimamuutustest tulenevad tormid ja merelained on Ühendkuningriigi idarannikult võtnud igal aastal kuni üks meeter rannajoont. (Foto: Getty Images)
Alaska külas rannaerosiooni tõttu hävinud kodu. Küla elanikkonda ähvardab globaalse soojenemise tõttu evakueerimine. Sealne temperatuuri tõus on põhjustanud nii merejää vähenemist kui ka igikeltsa sulamist rannikul. (Foto: Gabriel Bouys)

Mudavoolud

Hollywood Hillsi vajunud kodud. Californias on tugevad vihmasajud põhjustanud nii üleujutusi kui mudavoolusid. (Foto: Robyn Beck)

Üleujutused

Üha soojenev kliima tähendab järjest sagenevaid üleujutusi. (Foto: Adobe Stock)
Üleujutuse tagajärg Malaisias. (Foto: Dreamstime)

Seletamatud surmad

Kagu-Prantsusmaa laguuni lähedal kuhjunud surnud kalad. Pikaajaline kuumalaine alandas laguuni hapnikusisaldust, põhjustades mitme tonni jagu kalade surma. (Foto: Boris Horvat)
Hondurase Fonseca lahe rand, mis on täis surnud molluskite ja merekarpide kestasid. (Foto: Orlando Sierra)

Elutingimuste halvenemine

Morsad on mereimetajate seas ainulaadsed, sest peavad perioodiliselt puhkama maismaal või jääl. Eelistavad nad seda teha merejääl, kuid viimase kümnendi jooksul on see kaduma hakanud, sundides tuhandeid morsse randadel liivas peatuma. See aga ohustab nende ellujäämist. (Foto: Gary Braasch)
Alatoidetud lehm Zimbabwe küla kuivanud jõesängis. Kuivad ja kuumad ilmad põhjustavad elusolendite alatoitumist. (Foto: Tsvangirayi Mukwazhi)

Õhusaaste

Pekingit ümbritsev õhusaaste talvehommikul. Saastatud õhu sissehingamine põhjustab juba üle 5,5 miljoni enneaegse surma aastas ning teadlased ennustavad, et aastaks 2030 võib õhusaastega seotud surmajuhtumite arv suureneda 60 000 inimese võrra aastas. (Foto: Dreamstime)

Kasvuhoonegaaside suurenemine

Mehed Lõuna-Uuralis kala püüdmas. Kasvuhoonegaasid, nagu süsinikdioksiid ja metaan, püüavad atmosfääris soojust kinni. Aja jooksul kõrgendavad need mõlemad planeedi keskmist temperatuuri. (Foto: Alexander Nemenov)

Tulekahjud

Kliimamuutus suurendab metsatulekahjude sagedust ja tõsidust. Kui temperatuur ja tuul on kõrged ning niiskus madal, võib juba imepisike säde põhjustada laastava tulekahju. 2019. aastal hävitasid tulekahjud Lõuna-Californias üle veerand miljoni aakri maad. 2020. aasta tulekahjud olid veelgi laastavamad. (Foto: David McNew)
Viimase 20 aasta jooksul on enam kui 1000 aakri suuruste metsatulekahjude arv kasvanud üle 100 tulekahju aastas. Alates 1970. aastate algusest on pikenenud ka tulekahjude keskmine kestus viie kuu pealt seitsme kuuni. (Foto: Josh Edelson)

Orkaanide sagenemine

Inimkonna tegevuse tulemusel on sagenenud ennustamatute ilmastikunähtuste, sh orkaanide teke. (Foto: Dieu Nalio)

Liustike sulamine

Põhjapoolkeral sulavad liustikud ja jäämäed ning sellest tingitud elukeskkondade hävinemine. (Foto: Getty Images)

Süvenev jäätmeprobleem

Massiline tarbimine on tinginud jäätmete ja (mikro)plastide jõudmise kõikidesse elukeskkondadesse, põhjustades mitmete elusolendite hukkumist või jõudes ringiga tagasi inimese toidulauale.
Vaiksesse ookeanisse on tekkinud prügisaared, mida kutsutakse „Seitmendaks kontinendiks“. Vaikse ookeani põhjaosas loksub hoovuste toel maailma suurim prügimägi, kus leidub miljoneid tonne jäätmeid, enamasti plast ja kilekotid, mida söövad mereelukad ja linnud.

Allikas: CBS News

Loe lisaks:

Kategooriad: Muu

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga