Ragn-Sells arendab Eestis Euroopa suurimat ringmajandusprojekti
Eestis on hinnanguliselt 600 miljonit tonni põlevkivituhkasid, mis täna seisavad ladestatult hunnikus, võttes enda alla umbes Maldiivide suuruse pindala. Need Ida-Virumaale omased mäed on tegelikult keskkonnale oma suure aluselisuse tõttu ohtlikud. Otsides probleemile lahendust, alustas Ragn-Sells viis aastat tagasi põlevkivituhkade teadusuuringutega – OSA projektiga (ingl k. oil shale ash) –, mille eesmärgiks oli välja selgitada, millistest koostisosadest põlevkivituhk koosneb ja kas mõnda neist annaks väärindada tooraineks.
Heureka: kaltsium, mis seni on muutnud tuhad ohtlikuks jäägiks, muutub tulevikus hoopis väärtuseks
„Koostöös Ragn-Sells Grupi, TalTechi ja TÜ teadlastega oleme jõudnud järeldustele, et tuhkades on peidus mitmeid materjale, mida saaks väga edukalt väärindada. Nendest kõige potentsiaalsem on kaltsium, millest – ühendades seda süsinikdioksiidiga (CO2) – saab luua kaltsiumkarbonaati,“ räägib ühest olulisemast avastusest OSA projektijuht Alar Saluste.
Eestile uus kliimaneutraalne ekspordiartikkel
Kaltsiumkarbonaati kasutatakse mitmetes tööstusharudes, nt pabertööstuses, värvitööstuses, aga ka 98% ravimitest pole tegelikult muud kui kaltsiumkarbonaat. Huvitava faktina võib välja tuua, et ka sojapiima valge värv saadakse just tänu kaltsiumi lisamisele. Ragn-Sellsi toodang suunatakse paberi ja ehitusmaterjalide tööstusesse.
„Mis eriti tähelepanuväärne – tuhkadest väljavõetud kaltsiumisse seotakse sisse süsihappegaasi, kasutades kõige kaasaegsemat tehnoloogiat. Prognoosid näitavad, et tootesse suudame seeläbi siduda rohkem süsihappegaasi kui selle tootmisel tekitatakse,“ lisab Saluste. Niisiis oleks tegu tänaseid maailma kliimaeesmärke silmas pidades väga olulise ja maailmas suurepärase näitega, kuidas väärindada vanad jäägid kliimaneutraalselt tooteks ning aidata seeläbi vähendada survet avada uusi maardlaid.
Kõik elektri tootmises tekkivad tuhad on võimalik ära kasutada
Tulevase põlevkivituhkade töötlemiseks vajaliku tehase mahuks plaanitakse 1 miljon tonni tuhkasid. See on suurusjärgus võrdne sellega, mis täna põlevkivi energiatootmises tekib ning tähendab, et tulevikus energiatootmises tekkivad tuhad enam mäkke ei jõua, vaid need väärindatakse tooteks.
Tihti uuritakse, mis saab kui põlevkivienergia tootmine peaks lõppema – kas siis jääb Ragn-Sellsi planeeritav tehas seisma? Vastus on Saluste sõnul ei, sest mägedes on laos ca 300 miljonit tuhka, mille analüüsid näitavad, et ka need sobivad suurepäraselt tooraineks.
OSA projekt on oluline nii laiema avalikkuse kui ka Ragn-Sellsi töötajate jaoks kitsamalt. „Põlevkivituhkade väärindamise projekt aitab Ida-Virumaal tekitada tööstuses rohepööret, luua uusi töökohti ja karjäärivõimalusi ning anda Eestile Euroopa ühe suurima ringmajanduse eduloo,“ sõnab Saluste.
Kuidas tekivad põlevkivituha jäätmed, millised on põlevkivituha omadused või mis on kaltsiumkarbonaat – sellest ja paljust muust loe rohkem: www.osaservice.ee.