Võrdlus | Milline piim on kõige keskkonnasõbralikum?

Lehmapiimale on tänaseks tekkinud mitmeid taimseid alternatiive. Siiski võivad ka taimsete piimajookide tootmistingimused märkimisväärselt erineda ning ühese vastuse andmine küsimusele, milline piimajook on parim valik, ei olegi nii lihtne kui esiti arvata võiks. Aspekte, mida siinjuures kaaluda, on palju, kuid allpool toome välja piimajookide ökoloogilised jalajäljed kolme põhilise keskkonnamõõdiku alusel – tootmiseks vajaminev maa-ala, vesi ja kaasnevad kasvuhoonegaaside heitkogused.

Lehmapiim

Ilmselt ei tule kellelegi üllatuseks, et lehmapiima keskkonnamõju võrreldes taimsete alternatiividega on kõigi mõõdikute puhul suurim. Lehmapiima tootmine põhjustab ligi 3 korda rohkem kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning tootmiseks on vajalik enam kui 10 korda rohkem maad ja 20 korda rohkem vett.

Mandlijook

Mandlijoogi tootmisega kaasnevate kasvuhoonegaaside heitkogus on väikseim ning samuti on selle tarbeks vaja vähem maad kui nt soja- või kaerajoogi tootmiseks. Siiski nõuab mandlite kasvatamine teistest taimsetest alternatiividest märgatavalt rohkem vett. Suur osa mandlikasvatusest toimub Californias, mis on viimastel aastatel tugevate põudade käes vaevelnud.

Riisijook

Riisijoogi tootmine nõuab kõikidest jookidest vähim maad ning kuigi selle veekasutus jääb pisut alla mandlijoogi veevajadusele, siis ometi kaasneb sellega kõikidest taimsetest piimadest enim kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Riisi kasvatamisele on omistatud oluline roll ka kliima soojenemisele – on leitud, et riisi tootmine põhjustab hinnanguliselt 12% kogu metaani heitkogusest maailmas.

Kaerajook

Kõiki aspekte arvesse võttes võib kaerajooki lugeda üheks keskkonnasõbralikumaks variandiks. Eestis räägivad kaerajoogi kasuks ka kodumaised turustajad. Nt Tere, kes toodab enda kaerajoogi Soomes või Jane kaerajook, mis valmistatakse Rootsis ning mis täna otsib võimalusi ka kohapealseks tootmiseks. Tootmise lähedus tähendab muude taimsete jookidega võrreldes ka oluliselt väiksemat transpordi jalajälge.

Sojajook

Sojajook vajab taimsetest piimadest vähim vett ning muud mõõdikud on suhteliselt sarnased kaerajoogi omale. Siiski tuleb märkida, et rahvusvahelisel sojakasvatusel on arvestatav roll vihmametsade, eriti Amazonase, hävitamisele – metsade arvelt loodavad ülisuured istandused toovad endaga täiendavalt kaasa uued elukohad ja vajaliku infrastruktuuri. Kuna sojaoad kasvavad hästi ka mitmetes Euroopa riikides, tasub jälgida päritolumärgistust.

Kokkuvõttes – teadlik tarbimine on tänases maailmas erakordselt oluline, et tagada jätkusuutlik elukeskkond. Igal otsusel on alati järelmõju, ent teadlike otsuseid tehes on negatiivseid mõjusid võimalik oluliselt vähendada.

Allikas: https://ourworldindata.org/environmental-impact-milks