Omavalitsused sooviksid jäätmeveost tulu lõigata
Viisime suvel omavalituste seas läbi korraldatud jäätmevedu puudutava küsitluse, millest selgus, et kõige tähtsamaks peetakse kokkulepete tähtajalist täitmist ning kõige rohkem tähelepanu vajab klientidele jäätmekäitlusalase info edastamine. Osad kohalikud omavalitsused näevad täiendava tuluallikana kas jäätmemaksu kehtestamist või soovivad ise siseneda jäätmekäitlusturule.
“Jäätmemaksu kehtestamine tähendab tarbija jaoks teenuse kallinemist.
Omavalitsuste sisenemine turule, aga tähendab piltlikult tagasiminekut nõukogude aega, kus omavahel konkureerivaid ettevõtteid ei olnud ja olukord peegeldus teenuse kehvas kvaliteedis. Ka Euroopa jäätmekäitlusliitude ühenduse FEAD viimasel üldkoosolekul Münchenis toodi peamise probleemina välja just omavalitsuste liigne sekkumine ettevõtlusse, sellest tekkinud turuhäiringud ja oht vabale konkurentsile,“ ütles Ragn-Sells AS ärijuht Agu Remmelg.
Tallinn on esimene omvalitsus, kus prügiveo hind ei selgu otseselt konkursi tulemustest, vaid lõpphinna tarbijale määrab linn.
3 enimlevinud probleemi, korraldatud jäätmeveos
Kuigi veebiankeedi tulemustest selgus, et 94,6 % vastanuist on praeguse teenusepakkujaga väga rahul või pigem rahul, tulid välja ka tähelepanu vajavad teemad. Peamiste murdena prügiveos toodi välja:
- teede olukorda (lumised, kitsad, maapiirkondades liiga pehmed suurte prügiautode jaoks)
- arusaamatusi kliendi ja vedaja vahel – info puudumine või selle liiga aeglane edastamine
- liiga sagedat kohustuslikku veograafikut – elanike arvates ei teki neil piisavalt prügi
66% omavalitsustest plaanivad jäätmeveos muutusi
66 % vastanuist plaanib järgmises korraldatud jäätmeveo perioodis muutusi, ennekõike soovitakse suurendada kogutavate jäätmeliikide arvu. „Täna kogutakse paljudes piirkondades vaid olmejäätmeid ja see, mis saab teistest jäätmetest (papp, paber, biojäätmed) on hoopiski reguleerimata,“ rääkis Remmelg. „Kui lisaks olmejäätmetele kogutaks korraldatud jäätmeveo raames eraldi ka näiteks vanapaber ja biojäätmed, oleks see oluline samm keskkonnahoidlikkus suunas,“ lisas Remmelg.
Küsitluses osales 73 kohalikku omavalitsust, kokku on korraldatud jäätmeveo kohustus Eestis 139 kohalikul omavalitsusel.
Liiga sage veograafik on tõesti probleem, eriti üksinda elavatele inimestele. Tekkiva prügi hoolikal käitlemisel võib tõesti juhtuda, et kuu ajaga ei koguni isegi mitte jäätmekoti täie jagu jäätmeid. Kõik sõltub ju sellest, mida ja millises pakendis me tarbime.
Teine probleem, mis ennastki häirib, on see, et veograafik peab alati käepärast olema, sest kuupäevad on erinevad. Kui veel ISS tegutses oli mul lihtne: prügivedu toimus iga kuu kolmandal reedel.
Topelt meelespidamine on tasuta pakendikoti teenuse kasutamisel. Iseenesest on tegemist RagnSellsi väga hea pakkumisega, sest eramurajoonide puhul võivad pakendi- ja klaastaarakonteinerid olla üsna kaugel.
Ähmane on mul asi vanapaberiga. Küsisin vist kord klienditeenindusest ja sain aru, et põhimõtteliselt võiks RagnSells ära viia ka mu vanapaberi, aga märkimisväärses koguses sel juhul.
Kui suvi on möödunud ilma ahju või pliiti kütmata, on sügiseks kogunenud paarkümmend kilo makulatuuri. Mulle ei oleks sellest saadav võimalik sent oluline (äravimisele kuluv aeg on kallim), kuid prügifirma võiks makulatuuri tasuta äraandmise teenust pakkudes teenida vanapaberilt päris kenasti.
Lõpuks on kõige suurem jama selles, et korraldatud jäätmekäitluse periood kaks aastat on liiga lühike. Kas aasta pärast tuleb Pärnus jälle konkurss korraldada? Mis saab siis, kui RagnSells ei peaks enam valituks osutuma?
Parimate soovidega,
Kalev Vilgats,
ajakirjanik
Olen nõus, et korraldatud jäätmeveos võiks olla rohkem paindlikust ja valikuvabadust. Kuid siin jäävad meie kui teenindaja käed lühikeseks, sest ka meie peame järgima kokurssi tingimusi. Niikaua kui teenindaja valimisel on peamiseks kriteeriumiks ainult hind on kliendikesksete lahenduste pakkumine keeruline. Vaja on muudatusi seaduses, mis võimaldaksid rohkem (valiku)vabadust.
Mis puudutab tühjenduspäeva meelespidamise lihtsustamist, siis siin on mõnedki arendused töös, mis valmivad uue aasta alguses, kuid hetkel ma nendest pikemalt rääkida ei saa 🙂
Rainer Pesti
Ragn-Sells AS
Turundusjuht
Elan Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal.Ma arvan,et RagnSellsi teenus oli ainus stabiilne asi praeguses ebakindlas ühiskonnakorralduses.Kui esimesel lepinguaastal olid mõned arusaamatused majapidamise positsioneerimisega ja arvete saatmisega siis nüüdseks töötab kõik “saksa täpsusega”.Ka teenuse hind on olnud üllatavalt stabiilne-ei tõuse kosmilise kiirusega nagu muudes valdkondades.Sellepärast on kurb,kui vallad tahavad sellest teenusest ka omale kasu lõigata.Ma ei mõista mis põhjendusega.Kohustus teed korras hoida on neil nagunii.Seoses elanikkonna kohustusliku prügiveo lepingute sõlmimisega pole enam metsaalustes eriti prügireostust.Ja sellegi vähese mis on koristavad elanikud ise ära.Nii,et minu jaoks on valdade taotlus alatu nipp.Loodan väga,et nende 73 küsitletud valdade hulgas ei olnud Väike-Maarja valda.
Lugupidamisega Aili Keps Uuetoa m.ü.
Olen üldiselt rahul korraldatud jäätmeveoga.
Elan üksinda,eramajas ja olen küllaltki säästliku eluviisiga
ja mul ei teki kunagi nii palju jäätmeid. Praegu
maksan 2 koti eest, tegelikult on olnud
iga kord 1 kott. Miks? Kas see on õiglane?
Minister arvas küll, et 2 pensionäri elab vabalt ära,
aga ühel päeval jääb ikka üks järele.
Ma arvan, et perel tekib tõesti prügi rohkem.
Parimate soovidega, Reet Lõoke
Vaatasime klienditeenindusega info üle ja septembris on teil tõepoolest graafiku järgi kaks tühjenduskorda, kuid sellest teisest, mis teil on 29.09 saate loobuda. Andke oma soovist teada klienditeenindusele lühinumbril 15155 või saatke e-mail info@ragnsells.ee