Millised jäätmed on kõige tähtsam välja sorteerida?
Eesti on võtnud 2025. aasta eesmärgiks suunata 55% kodus tekkivatest olmejäätmetest materjalina uuesti ringlusse. Täna läheb Eestis kogutud jäätmetest ringlusse ca 30%. Eesmärgini on veel pikk tee, kuid selle saavutamine on tegelikult üsna lihtne.
Kõige tähtsam on välja sorteerida biojäätmed ja vanapaber
Stockholmi Eesti Instituudi poolt eelmisel aasta tehtud uuringust selgub, et suurima osa meie kodus tekkinud jäätmetest moodustavad biojäätmed (33%) ning vanapaber (18%). Sorteerimise alustamisel on kõige tähtsam just need jäätmeliigid välja sorteerida. Kui kõik pered sorteeriksid biojäätmeid ja vanapaberit, oleks see juba 50% kogu jäätmevoost. Nende materjalide ümbertöötlemine ja uuesti ringlusse suunamine on samuti üsna lihtne.
Millest alustada?
Alustuseks oled juba suure töö teinud, kui sorteerid eraldi:
- Biojäätmed
- Papi ja paberi
- Klaasi ja metalli
Need 3 jäätmeliiki moodustavad 60% kodustest olmejäätmetest ja on väga lihtsasti ümbertöödeldavad ning ringlusse suunatavad. Edasi on võimalik sorteerida:
- Kõvasid plaste (ketšupi- ja majoneesipudelid, jogurtitopsid)
- Tetrapakendeid
- Pehmeid plaste (kommipakid, termokarbid, kilepakendid, sh leivakotid jt kileümbrised)
Riigikontrolli audit näitab selgelt ära, miks Eesti ei ole saavutanud ringlussevõtu eesmärke
Palju on erinevaid ekspertarvamusi, mida kõike peaks Eesti jäätmekäitluse parandamiseks tegema. Kõige olulisem ja lihtsam tõde ilmneb aga eelmisel kuul avaldatud riigikontrolli auditist, mis ütleb, et 79-st omavalitsusest umbes pooltel ei ole korraldatud biojäätmete eraldi kogumine. Ometi tuleb just sellest alustada. Selleks, et Eestil oleks võimalik 2025. aastaks seatud eesmärk täita, peaks biojäätmete ja vanapaberi liigiti kogumine olema korraldatud kõikidest omavalitsustes.
Plastid – mis nendest saab?
Plastid moodustavad 18% kodusest olmejäätmetest. Nendest umbes 1/3 on nn üheliigilised kõvad plastid, mis on üsna lihtsasti ringlusse võetava. Nendeks on näiteks ketšupi- ja majoneesipudelid, klaasipesu kanistrid, jogurtitopsid, üheliigilisest plastist lihakarbid jmt. Keerulisem on pehmete plastidega nagu leivakilekotikesed, termokarbid, krõbisevad kommi- ja krõpsupakid jmt. Nende valmistamiseks on tihti kasutatud erinevaid plaste ja nende ükshaaval tuvastamine on keeruline. Siin aitab pakendidisaini muutmine ja uued käitlustehnoloogiad, mis on lähiaastatel turule tulemas.
Tutvu sorteerimisjuhenditega SIIN!