Kuula! Mida tähendab taaskasutus ja mida tähendab ringlus? Neil on oluline vahet teha

Järjekordses “Rohepöörde” saates räägime jäätmete taaskasutusest ning nende uuesti ringlusesse võtmisest. Ringlusel ja taaskasutusel on oluline vahet teha. Ajalooliselt on räägitud taaskasutusest, aga taaskasutuse alla tegelikult läheb ka jäätmetest energia tootmine. Viimasel ajal üha rohkem on hakatud rääkima ringlusest ja selle tähtsusest ning ringlus tähendabki teisisõnu taaskasutamist materjalina. Originaallugu pärineb Eesti Päevalehe Roheportaalist.

“Siin on üks oluline aspekt see, et kui me räägime taaskasutusest kui energia taaskasutusest, siis see tegelikult tähendab seda, et me võtame need materjalid või jäätmed hoopis ringlusest välja ja me põletame nad ära ning me ei anna neile seda võimalust, et nad saaksid uuesti materjalina ringlusse minna,” ütles Ragn Sellsi kommunikatsioonijuht Rainer Pesti.

Kui me räägime proportsioonidest, siis 30% kodudes tekkivatest jäätmetest lähebki materjalina ringlusse. Ülejäänud 70% protsenti läheb siis kas prügilasse, ladestamisele või energiatootmisesse. Valdavalt on nii, et ladestamise hulk Eestis aina kahaneb. Ainult 10% Eestis tekkivatest kodustest jäätmetest jõuab prügilasse ja see trend on selline, et mõne aasta pärast on see ainult 5% või jõuab üldse nulli. “Nii et meil jääbki lähiaastatel Eestis kaks lahendust, kas kodused jäätmed lähevad materjalina ringlusse või energiasse. Fookus peaks olema sellel, et nad läheksid materjalide ringlusse,” lisas Pesti.

Mida peaksime tegema ja teadma, et meie jäätmetest jõuaks vajalik osa siiski ringlusse, mitte põletusahju? Milliseid sorteerimise lahendusi oleks meile vaja? Kuidas ja milliseid jäätmeid üldse sorteerida ja palju meid siin tehnoloogia aidata saaks?

Kuula saadet:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.