NASA: 2014 aasta oli ajaloo soojem

2014 oli kõige kõrgema keskmise temperatuuriga aasta alates 1880. aastast. NASA tänavu jaanuaris raporti kohaselt oli maapinna ja ookeanide temperatuur keskmiselt 0,69C kõrgem kui sajandi keskmine ning sellega purustati ka eelmised, 2005. ja 2010. aastatest pärinevad rekordid.

„On näha lühiperioodilisi üles- ja allaliikumisi, kuid ei ole mingeid märke sellest, et see trend pikemas perspektiivis taanduks. Soojendamist mõjutavad peamiselt kasvuhoonegaasid,“ ütles NASA Goddard kosmoseuuringute instituudi juhataja Gavin Schmidt.

Kuigi uued tehnoloogilised lahendused muutuvad järjest säästlikumaks, on maailmas kasutatava energia hulk ainult kasvanud, seega kasvab järjepidevalt ka õhku paisatava kasvuhoonegaaside hulk.

Kliima soojenemise tagajärjed

Kliima soojenemise üks olulisem tagajärg on kõrbestumise (protsess, mille käigus muutuvad viljakad alad kõrbeks ja toimub muldade hävinemine) laienemine. Prognooside kohaselt suudab Aafrika 10-15 aasta pärast just kõrbestumise tõttu ise ära toita vaid neljandiku oma rahvastikust. Kliima soojenemise tagajärjel suureneb veepuudus, väheneb saagikus ning kasvab metsatulekahjude oht, samas tekivad rannikualadel sagedased üleujutusohud.

Mõju Eestile

Kliima soojenemine ei too Eestile küll apelsinipuid ja palme, kuid oluliselt lüheneb talveperiood ja lumistest jõuludest saame suure tõenäosusega rääkida vaid meenutuslugusid.

Temperatuuri tõus mõjutab kindlasti ka siinset loomastikku ja taimestikku. Lisaks avaldab kliima soojenemine mõju bakterite ja viiruste liikumist, sest sompus ilmadega levivad need paremini kui külmal talvel.

Igapäevases elus näeme poliitilisi otsuseid, mis on mõjutatud kliimasoojenemine poolt. Just seetõttu on keelatud hõõgpirnid, alates eelmise aasta septembrist ei tohi tolmuimejate võimsus olla üle 1600W, kõikidel kodumasinatel peavad olema energiaklassi määrang, nõuded majade ehitusele ja autodele jne