Kas jäätmete eest hakatakse raha maksma?
Kuni eelmise aastani rändas eraklientide olmeprügi väga suures mahus prügilasse. 2012. aastal käivitas Ragn-Sells jäätmekütuse tehase ja kohe alustab tööd Eesti Energia prügipõletusahi Irus. Olmejäätmetest energia tootmine on hakanud tekitama küsimusi, kas jäätmetest on saanud tulurikas ressurss, mille eest peaksid jäätmekäitlejad hoopis kliendile maksma?
Osade jäätmete eest juba makstakse
Oma terake tõtt selles on ja tõesti juba täna me osade jäätmete eest, mis veel mõned aastad tagasi lihtsalt prügilasse rändasid, ka maksame. Kuid seda peamiselt firmadele. Miks me seda teeme ja kas ühel hetkel saaks reaalsuseks ka tasuta prügivedu eraklientidele, saad lugeda allpoolt.
Ettevõtetes sorteeritakse üha rohkem
Veel mõned aastad tagasi rändasid paljude ettevõtete tootmisjäägid prügilasse – kilejäätmed, papp ja paber, tootmises ülejäänud plastikujupid vms. Tänaseks on olukord muutunud – kui ettevõtted koguvad oma tootmisjäägid eraldi, siis püüame meie leida neile taaskasutusvõimaluse ehk tootja, kes sooviks neid jääke oma toomiseks ära kasutada. Tihti on enimlevinud materjalidel väärtus (papp, kile, plastikud, õlid) ehk me saame nende eest kliendile maksta ja sellega on võimalik katta jäätmekäitlusteenuste kulusid.
See on koht, kus tekkima hakanud müüt vastab tõele – maksame tõesti jäätmete eest, mis on puhtad, mida tekib piisavas koguses ja mida saab toorainena kasutada uute toodete tootmisel!
Kui ettevõtetest tuleb suurtes kogustes puhtaid materjale, mida on võimalik maailmaturul müüa hinnaga, mis katab kogumis- ja tootmiskulud, siis eraklientidelt kogutavate olmejäätmetega see nii pole.
Kõige odavam on jäätmed maasse kaevata
Kõige odavam viis olmejäätmetest vabaneda on need prügilasse ladestada ja nii on see olnud ka Eestis aastakümneid (kuni 2012. aastani). Lihtsalt prügi maha panemist näeb ka arengumaades, kus jäätmed vedelevad metsades või suisa tänavatel. Isegi, kui need kogutakse kokku ja viiakse prügilasse, siis seal ei tee need jäätmed muud kui eritavad järgmised 20-30 aastat kasvuhoonegaase ja on ka muul moel keskkonnale koormavaks.
Viimasel paaril kümnendil on maailmas hakatud rohkem mõtlema sellele, kuidas olmejäätmetele mingigi väärtus anda ja kas on olemas mingi keskkonnasõbralikum käitlusviis, kui nende metsadevahele rajatud hiigelmaalappidele kokku kuhjamine.
Tänaseks on jõutud selleni, et olmejäätmeid saab kasutada energiatootmiseks ehk me saame anda nendele veel ühe „elu“ .
Jäätmetest energia tootmine on võimalik tänu kõrgetele saastetasudele
Konks on aga selles, et prügist energia tootmine on kordades kallim, kui selle prügilasse panek. Et see üldse võimalik oleks on hakatud kehtestama prügilasse ladestatavatele jäätmetele saastetasusid, mis täna moodustavad Eestis 45-eurosest ladestushinnas ca 20 eurot. Kõrged saastetasud on sillutanud teed keskkonnasõbralikemate tehnoloogiate turuletulekuks ja võimaldavad seeläbi prügilasse ladestamise asemel prügist energiat toota.
Jäätmekütuse müügihind on 0-10 eurot tonn
Õhku on visatud ka arvamusi, et jäätmekütuse müügist saab nii palju tulu, millega on võimalik katta jäätmete äraveo kulud. Tõsi on, et kuival ja hästi põleval jäätmekütusel on väärtus, kuid selle hind jääb vahemikku 0-10 eurot tonni kohta ehk teisisõnu ei kata see isegi tootmise kulusid, jäätmete kogumiskuludest rääkimata.
Seega on olmejäätmete eest maksmiseni või tasuta äraveoni veel pikk-pikk maa. Jäätmekütuse hind on täna seotud kivisöe maailmaturu hinnaga. Hüpoteetiliselt saaksime tasuta prügi äraveost rääkima hakata siis kui kivisöe hind tõuseks tänasest tasemest kolm korda kõrgemale, kuid sellele stsenaariumile ei taha isegi mõelda Iseenesest ei ole meil selle vastu midagi, kui meil õnnestuks jäätmekütust müüa hinnaga, mis katab äraveo kulud ja kütuse tootmiskulud. See oleks positiivne kõikidele osapooltele, kuigi ausalt öeldes ei taha ma mõelda, kui palju peaksime sel juhul maksma prügist toodetud elektri või toasooja eest!
Aga eks ikka on neid, kellele valdkonda tundmata meeldib näha suurt raha peidetud sinna, kus seda ei ole. Sarnaselt võivad vandenõuteoreetikud arutada ka teemal, miks aiakaupluses müüdava lillemulla eest peab maksma, kui selle koostisained on muld ja sõnnik. Mulda on meil lademetes ja sõnniku käitlemise oleme nagunii piima ostes kinni maksnud 🙂
Kokkuvõtvalt on puhastel ja sorteeritud materjalidel olemas väärtus ja suuremate koguste puhul võimalus saada nende eest tasu. Erakliendile on vanapaberi ja pakendite äravedu samuti tunduvalt soodsam või tasuta, kuid olmejäätmeid me siiski tasuta ära vedama pole suutelised. Olmejäätmete äraveole kuluvat raha on aga koduses majapidamises võimalik oluliselt vähendada läbi sorteerimise ja mõistlikuma tarbimise!
Anna kommenteerides märku, kas artikkel oli huvitav.
Keskkonnsõbralikult
Rainer Pesti
Ragn-Sells AS
Turundusjuht
Tere!
Elan üksinda, olen alati jäätmed sorteerinud.
Seega ei teki mul äravedamist vajavaid jäätmeid kunagi
nii palju kui maksan. Mul soovitati vanu riideid jäätmetesse panna,
aga kuna need on korralikud, siis miks mitte anda neid inimestele,
kes neid saavad kasutada.
Paremate soovidega, Reet Lõoke
Sorteeriksin jäätmeid hea meelega, aga pole lihtsalt sellist ruumi, kuhu kohta kõik need kilekotid ritta seada, et neidesse jäätmeid eraldi sorteerida.Väljapääs oleks muidugi paigaldada õue väikesed prügikonteinerid, kuhu siis eraldi sorteerida jäätmeid, aga kui palju ma neide konteinerite tühjendamise eest siis iga kuu maksma peaksin.Nii rändabki plast, klaas, tetrapakendid kui ka muu praht kõik ühte 200L konteinerisse.Toidujäätmed komposteerin.
Tere,
olen ka seda meelt, et tasuta jäätmevedu ei ole võimalik. Et segaolmejäätmetest kütust toota peab palju tööd tegema ja kulutama.Tänu korraldatud veole on jäätmeveo hind inimestele üsna soodne. Mina olen väga rahul, et sellise hinnaga viiakse minu koduõuelt jäätmed ära.Kuna elan hajaasustuses on pakendikonteinerid kaugel ja seetõttu läheb rohkem jäätmeid oma konteinerisse.RagnSellsi teenindusega olen ka rahul.Tänud neile.
EDU!
Maimu Arro
Nendes omavalitsustes , kus on korraldatud jäätmevedu on metsaalused, teeääred puhtamad.
Hea küll, jäätmete eest inimestele maksta ei ole ehk tõesti õige, kuid äravedu peaks olema siiski tasuta. Mille poolest siis ettevõtete ja eraisikute jäätmed teineteisest erinevad?
Tere!
Nagu artiklies kirjutasin on maksmine võimalik ainult siis kui jäätmetel on piisavalt väärtust, et katta kogumise ja käitlemise kulud. Väärtus on täna olemas osadel puhastel materjalidel (papil, paberil, plastikul), mitte olmeprügil. Hea näide on vanapaber, mille äraveo hind on erakliendile tunduvalt soodsam kui olmeprügil ja on ka piirkondi kus vanapaberi äraviimine on tasuta.
Olen väga rahul RagnSelsi teenindusega ja kui hinda ei tõsteta,siis ka sellega rahul.Edu teile ja suur tänu korrektse teenenduse eest!
Maie Tarvis.
Tere,
huvitav miks keegi ei kaalu seda võimalus et tõsta jäätmete müügihinda 10€>100€ ,nii nagu elektriga.
Olen senise Ragn-Sellsi teenindusega väga rahul ega arva,et mu segajäätmete eest peaks peale makstama.
Edu Ragn-Sellsi meeskonnale!
Olen teie firma klient.Üldiselt olen teie prügikorraldusega rahul, jäätmed mis jäävad üle kompostist ja taaskasutamisele minevatest jäätmetest, lähevad konteinerisse ja edasi teile. Veotasu “elab üle”.
Küsimusi tekitavad aga taaskasutatavad jäätmed (kollane ja roheline kott).
Tahan olla korralik kodanik ja koti “sisu” puhtaks pesta enne kotti panekut.See nõuab aga puhast joogivett ja kanalisatsiooni eest maksmist,mis ei ole mitte väikene summa aastas.Kottide äravedu on minule tasuta (aitäh) ,teie firma saab tasu taaskasutusse müügi eest, keegi aga ei kompenseeri kodanikule jäätmete pesemise veekulu.Ja kas kõik pered ikka pesevad kilesi, purke jne.,lõpuks pestakse need ikka üle. Kas lõpetaks ka pesemise, hoiaks nii kokku raha kui loodusresurssi ?? Üldse ei ole aga rahul teie karistuse määramisega (trahviga) kilekottide transpordil.Usun, et keegi ei jäta meelega (ei viitsi)kindlaksmääratud kuupäeval kotte transpordiks panemata.Auto ei sõida ju ainult ühele eramule sellel kuupäeval, on ka naabritel sama kuupäev.Ma ei taha olla üks kiuslik penskar oma kommentaariga,lihtsalt tuli mõte kirjutada. Tore oleks ka teie tagasisidet saada,või ütlete – “ei kommentaari” .
Mõnusat talvejätku !
Aitäh teile tagasiside eest!
Esmalt kiitus, et kasutate pakendikotte ja sorteerite. Teen seda ka ise. Pakendite pesemisel lähtun mõistlikkuse pritsiibist. Näiteks piimapakendit, jogurtitopsi, köögiviljade konserve on väga lihtne puhtaks pesta. Natukene vett pakendisse, loksutada, vahest teist korda veel ja ongi pakend puhas. Kuid poest ostetud salatikarbid või lihakarbid on tõesti nii rasvast määrdunud, et nende puhtaks saamiseks kulub nii nõudepesuvahendit, vett aega ja energiat. Seega üsna tihti loobun nende pesemisest.
Mis puudutab pakendite puhtust üldse siis see on taaskasutamisel kõige olulisem. Kui pakend jõuab meile mustana, siis seda kahjuks uute toodete tootmisel kasutada ei saa. Seega on võtme tähtsusega, et jäämteid sorteeritaks seal kus nad tekivad ja et nad oleksid puhtad.
Rohelise ja kollase pakendikotiteenuse kasutajad on tublid sest nad suhtuvad sorteerimisse tõsisemalt ja hoiavad neid kotte kodus. Mille tulemusena jõuab pakendikoti kasutajatelt meieni palju parema kvaliteediga (loe puhtam) pakend kui need mis tulevad avalikest (kaubanduskeskuste juures olevatest) pakendikonteineritest.
Tühjenduspäeva meenutamise osas on meil mõned plaanid, kuidas seda paremaks muuta ja kuidas vältida tühisõite, kuid räägime sellest mõne ajapärast kliendikirja vahendusel.
Olen agar sorteerija.mulle ei tee vaeva pakendeid puhastada. Seejuures viin
klaastaara üldkasutatavatesse konteineritesse,et käitlejatel oleks lihtsam.
Maja pakendikonteiner sisaldab kõikke: plastikut,klaasi,plekkpurke jms, mida pakendiks saab nimetada.
Olen kuulnud nurinat, et üldprügikonteinerist satub prügimäele palju kilekotte.Aga seda sellepärast, et inimene viib prügi välja ju kilekotis.
Ei saa ju seda kotti tühjaks kallata, kott on sel juhul juba must, ei kõlba
pakendikonteinerisse.
Mõnede majade juures on joogitaara konteinerid,millel on peal avad.Pudeliga on asi lihtne, kuid 2liitriseid mahla- ja muud pakid on sedavõrd suured, et kokkulitsutult annab neid sinna toppida. Kuhu panna
muu pakend? Üldkonteinerisse?
Üldjuhul olen firma tööga rahul. Soovin teile edu!
Meeldivat vabariigi sünnipäevanädalat ja kevade ootust!
Mall
Tere!
Olen “lootusetu” jäätmete sorteerija: orgaanika kompostiks, pakendid vastavatesse konteineritesse, paberi-papi põletan (välja arvatud reklaamirämps, mida postkasti topitakse – selle põletamine saastaks ahju; viiksin selle paberikonteinerisse, aga meie linnajaos – Tähtverelinnas Tartus – kaotati need juba aastaid tagasi, seepärast siis panen olmekonteinerisse).
Kokkuvõttes jääb mul kodukonteinerisse pandavat segaprügi siiski nii vähe, et piisaks, kui seda (80-liitrist) anumat tühjendataks 2 x aastas (nii sai varem ka tellitud). Seetõttu häirib mind korraldus, et pean selle peaaegu tühja kasti iga nelja nädala tagant väravasse vedama.
Hinna üle ma ei nurise: olen valmis need 91 eurosenti kuus maksma selle eest, et mul on v õ i m a l u s oma prügi ära saata. Aga tegelik äravedu võiks ikka sõltuda konteineri täitumisest. Prügiauto teeb mu väravas sisuliselt 10 tühipeatust aastas, kulutades seejuures aega ja kütust ning saastates õhku. See ei ole ju keskkonnahoidlik!
Jah, ma tean, et see 4-nädalane minimaalne intervall on kirjutatud seadusesse, ilmselt toona kellegi omakasupüüdliku lobitöö tulemusel (et saada iga kuu kliendilt raha sellest hoolimata, kas tal prügi on või ei!). Aeg on edasi läinud. Kui ka keskkonnasäästlikud prügikäitlejad astuksid selle väärastunud otsuse vastu, siis saaks ehk edaspidi korraldada asju arukamalt.
Võtkem näiteks väikseima lubatud konteineri tühjendamise maksumust kui püsitasu igal kuul ja loobugem tühipeatustest.
Ragn-Sellsiga üldiselt rahul. Edu soovides
Ann Marvet
Olin kohe vaimustuses, kui prügi sorteerimise võimalusest kuulsin (need 500-aastased kilekotid jne.) Kuna elan üksi, olin suhteliselt väike prügitootja, kuni minust sai kassiomanik. Tema, julgen öelda, lööb mind küll prügitootmises üle. Õnneks mis puudutab kassitoitu, saan panna pakendijäätmete konteinerisse. See on minu elukohale lähedal. Vaatan asjale Keskkonnapuhtuse seisukohast ja ootan aega, millal meie asulasse tehakse biolagunevate jäätmete kogumiskoht.
Ragn-Sellsi jutus on kahjuks mitu nõrka kohta:
1.mõned piirkonnad saavad juba praegu tasuta paberi ära anda. Kuid miks ei ole see kõikidel nii? Paber ju sama? Eraisikud kotermajades ju sorteerivad, rendivad kohustuslikus korras konteinereid, maksavad peale nii konteineri rendi kui vedamise eest, ka pooltühjade konteinerite puhul täishinda? See on ebavõrdne kohtlemine ja minu arvates mitte aus.
2.Korduvalt püütakse toonitada, kui kallis on ikka kütuse tootmiskulu. Kes tähelepanelikult ja mõttega loeb, see saab hästi aru, et see on juba täiesti teine tootmine ja teine äri ning see kütus makstakse juba uute/teiste tarbijate poolt kinni. Vastasel juhul tuleb ju välja, et eraisikutele ei saa maksta kütuse tootmiseks saadava (meie kogutud) tooraine eest, kuid samal ajal kütuse müügil võetakse soolane hind sooja tarbijatelt…vaatamata sellele, et tooraine on tasuta saadud ja RS panustab vaid kohaletoomise kuludesse. Tooraine on ju rahva korjatud ja tasuta???? Kus on konkurentsiameti mõtlemine, et nad seda ei märka?
Küsiks teistpidi: kas kütuse tootmishinda läheb prügi kogumishind ja transport? Ei saa ju minna, sest see on juba kinni makstud meil prügiveotariifidega ja kuhjaga (vt järgmine punkt). Ja kui läheb, siis saab RS raha rahvalt ja lisaks soojatootjalt ehk topelt. Soojatootja muidugi maksab toorme toojale, kuid meie ju ka maksime selle toomise juba kinni!!
3. Siiani RS võttis aastaid ka pooltühja või praktiliselt tühja konteineri “kallutamise” eest täishinna, s.t me ei maksa mitte prügi kaalu järgi (kuigi oleks võimalik kallutusmehhanismilöe kaalumõõtur lisada. Aga prügilas maksis RS prügilale saastetasu kaalu pealt. Lihtsamalt öeldes: raha võeti rahvalt 100 konteineri eest, kuid üleandmisel prügilasse pidi RS maksma ise ladustamise- ja keskkonna- ja saastetasusid vaid näiteks 38 eest! Kujutate vahet ette? Iga autotäiega! Kes viitsis seda kirjapandut kaasa mõelda, see saab ka aru, miks see äri neil “kulla” hinnaga on ja miks ei taheta sellest elanikele kübetki ära loovutada, kuigi õige oleks. Soomes näiteks rahvas maksab ammust aega kaalu järgi, mitte pooltühja kasti eest täishinda!
4.Rangelt nõuti biokonteinereid. Aga nüüd? On ju ammu välja öeldud, et segaolmejäätmed on parim kütusematerjal. S.t.kogu kulu ja kampaaniad olid asjatud, praktiliselt tühjalt “tühjendatakse” biokonteinereid, kõik maksavad, s.h alaliselt konteinerite rentimist…Kuid oma uutes põletustehastes segatakse need kõik jälle kokku, sest nii põleb paremini.
Väga-väga kahjulik oleks RS-ile biojäätmete eraldi “Kogumisest” loobuda, sest see on suur tükk rahast…Kasulikum on kõiki jätkuvalt maksma sundida.
Niiiiiiiiiii palju on meil nõmedust, mida kõike välja on mõeldud suurfirmade huvides, kõiki elanikke trahviähvardusel tegema on sunnitud ja üha maksma, muudkui maksma….
Hea näide on suvilad, kus inimesed konposteerivad jäätmed, paberi põletavad ja klaasi-plekitükid toovad prügikotiga autos oma elukohta, kus nad nagunii prügiveo eest maksma peavad. Ja nad pole kahes kohas samal ajal ju prügitootnud! Aga ei- suvilaelanikud sunniti samuti “liituma” ja ühe maksma ja maksma…
Mina arvan kokkuvõttes, et prügivedajad tegelevad teadlikult rahvale hämamisega lootuses, et enamus ei viitsi ei mõelda ega ammugi arvutada. Paha lugeda väidet kütuse/sooja tootmiskulude kohta, millega meid kõiki rumalateks peetakse. RS ei ole õnneks soojatootja. Selle tootmiskulud maksavad kütuse tarbijad ju kuhjaga kinni ja see ei saa olla üle mõistuse suur, kui tooraine saadakse kätte rahvalt tasuta.
Samas ei saa öelda, et prügi RS-ile müües olengi ma selle soojuse tarbija. Ehk ei ole.Ja kui tarbingi, siis maksan soojusfirmale, mitte prügiveo eest.
Tere!
Aitäh tagasiside eest. Kõikidele mõtetele vastamine läheb mõnevõrra pikaks, kuid lühidalt
Vanapaberi äravedu on tõesti mõnes piirkonnas tasuta, seda üdjuhul tiheasustuses, kus väikese territooriumi peal on palju paberi konteinereid see muudabki selle võimalikuks.
Jäätmekütusest kui kullast rääkimine on siiski utreeritud. Võin siiralt lubada, et jäätmekütusest saadav raha, ei kata isegi selle tootmise kulusid rääkimata kogumise kuludest. Jäätmekütuse tootmine on täna lihtsalt kuluefektiivsem ja keskkonnsõbralikum kui jäätmete mäkke ladetamine ja see tähendab tarbija jaoks mõistlikumaid hindasid.
Mis puudutab biojäätmeid, kütteväärtusele need mingit lisaväärtust küll ei loo – võite ise proovida.
Meie huviks on siiski see, et inimesed võimalikult palju sorteeritakse. Ükskõik, kas me räägime ladestamisest või jäätmekütuse tootmises, mõlemal juhul on tegemist tagajärgede likvideerimisega. Oluline on sorteerida ja asju taaskasutusse suunata ja need ei ole Ragn-Sellsi puhul lihtsalt sõnad vaid nii ongi.