Läheb kütmiseks!
Ilmaennustajad võivad lumeprognoosidega täppi panna või mitte, kuid üks on selge – küttehooaeg on käes.
Üks suurimaid keskkonnakahjusid, mida inimesed suudavad tekitada, on jäätmete põletamine ahjus ja lõkkes. Nendes küttekolletes madalatel temperatuuridel põledes eritub plastpakendite (k.a mahla- ja piimapakkide) ja muude naftal põhinevate toodete põletamisel saaste, mis mõjub laastavalt nii keskkonnale kui inimese tervisele. Sama kehva lugu on näiteks vana mööbli ja värvitud puidu põletamisega.
Küttematerjal lõhnast tunda
Tänaval käies on lõhnast kohe tunda, milline majapidamine kütab oma ahju nö prügiga ja kes selle jaoks mõeldud materjalidega (puit, brikett, graanulid jms). Esimesel juhul tuleb korstnast hingematvat ja süsimusta keemiat, teisel juhul kodusoojuse ja hubasuse tunnet tekitavat puidupõlemise lõhna ja halli suitsu.
Tihti istuvad prügipõletajad ise toas ja ei teagi, et samal ajal hingavad seda saastet sisse nende lapsed, naabrid ja lähiümbruse elanikud, kes väljas viibivad. Enamasti asetsevad eramajade korstnad suhteliselt madalal, seega langeb kogu saaste kütva maja ümbrusesse – majale, puudele ja taimedele.
Jäätmed spetsiaalsetesse ahjudesse, tuhk kilekotti
Jäätmeid võib põletada vaid spetsiaalsetes jäätmepõletusahjudes, kus on väga kõrged temperatuurid ning kus suure osa investeeringust moodustavad väljuva õhu puhastussüsteemid. Sellistes moodsates tehastes tekib aasta jooksu vähem saastet kui ühe inimese poolt hoolimatult lõkkesse visatud autorehvist.
Jahtunud tuhk koguge kokku, seda võib panna näiteks kompostihunnikusse. Kui seda võimalust pole, võib visata ka olmejäätmetesse, kui seda on mõistlikus koguses (ca 5% kogu jäätmete hulgast). Paigutage mahajahtunud tuhk kilekotti ja visake prügikonteinerisse. Kindlasti siduge kotisuu kõvasti kinni, siis ei tolma tuhk teie hoovi ega riku autojuhtide tervist. Kui näete, et tuhka tekib rohkem, tellige eraldi konteiner meie klienditeenindusest telli@ragnsells.ee.
Väga õigesti kirjutatud artikkel.
Kodus ahjus, katlas ja ka mitte lõkkes pole soovitav prügi põletada, sest nii satub õhku palju vähki tekitavaid aineid. Lisaks saastab see pinnast ja põhjavett.
Kodus ahjus ja katlas põleta ainult kuiva puud (niiskusprotsent u 20%), briketti, pelletit vm selleks ettenähtud kütust.
Prügi ja märja puu põletamine ei anna korralikult sooja, rikub ahju/katelt. Lisaks tekib tahm/pigi mis võib põlema süttida ja terve maja maha põletada.
Näiteks on ju olemas täiesti ökoloogilised ja puhta põlemisega Atmos puugaasikatlad. Sellel katlal on mitmeastmeline põlemine, kütusest võetakse välja maksimumenergia, seetõttu on Atmos katla kasutegur väga kõrge, u 90%
Õigesti paigaldatud ja hooldatud Atmos katla küdemise ajal nähtavat suitsu korstnast praktiliselt ei väljugi.
Korstnasse ka sooja ei jõua, sest katel on konstrueeritud väga targalt.
Lisalugemist:
Ökoloogiline puugaasikatel Atmos
Kui hoolid loodusest, siis saada prügi ikka prügilasse kus sellega ostakse õigesti ringi käia.
ei tohi
EI VÕI! Ainult naturaalsest TÖÖTLEMATA puidust mööbliesemeid võib põletada.