Kuidas ringmajandusel põhinev ehitus viib meid jätkusuutliku tuleviku poole?
Ehitussektor vastutab rohkem kui 34% maailma energianõudluse ja ligi 37% energiakasutuse ja erinevate protsessidega kaasnevate CO2-heitmete eest. See teeb ehitussektorist ühe suurima CO2 heitkoguste tekitaja maailmas ning muudab selle hädavajalikuks osapooleks kliimakriisi lahendamisel. Otsimaks lahendusi, kuidas liikuda üle jätkusuutlikumale ehitustegevusele, kutsus Ragn-Sells sel kevadel Eestis, Rootsis, Taanis ja Norras kokku 6 ehitusjäätmete teemalist ümarlauda, milles raames kaardistati erinevate osapooltega ehitussektori võimalused ja väljakutsed ning milles koorunud fookusteemad – innovatsioon, rahastus ja poliitika – avalikustati tänavu juulis ilmunud raportis.
Ehitussektori ümberkujundamine
Ehitussektor, mis on olnud aastakümneid muutustele suhteliselt vastupidav, seisab praegu silmitsi innovatsioonilainega, mis toob kaasa tehnoloogilisi muudatusi ja uuenduslikke tavasid. See muutuste laine on oluline mitte ainult sektori konkurentsivõime säilitamiseks, vaid ka Euroopa Liidu roheleppe eesmärkide saavutamiseks, mis nõuab keskkonnasõbralikumat ja jätkusuutlikumat lähenemist ehituspraktikale.
Erinevad innovatsioonivormid, nagu hoone informatsioonimudel (BIM), eeltootmine ja modulaarehitus, 3D-printimine, droonid ja robottehnoloogia, virtuaal- ja liitreaalsus (VR ja AR), läbipaistvad materjalivood ning koostöö ja teadmiste jagamine, muudavad praeguseid ehitusprotsesse, luues uusi võimalusi tõhustada tööd, parandada ohutust ja kvaliteeti ning vähendada ehitus- ja lammutusjäätmeid.
Uute tehnoloogiate ja praktikate kasutuselevõtt toob endaga loomulikult kaasa ka väljakutseid, nagu sektori vastupanu muutustele, erinevate ressursside, nagu tööjõud või rahastus, nappus ning mured andmeturvalisuse pärast. See nõuab terviklikku lähenemist, kus kõik osapooled, sh seadusandjad, ettevõtjad ja kodanikud, peavad ühendama jõud jätkusuutlikuma tuleviku nimel. Oluline on mõista ja aktsepteerida, et nende muudatuste eestvedamine on meie kõigi vastutus.
Materjalipankadest saavad investeeringute allikad
Ehitussektor on kapitalimahukas valdkond, mis nõuab Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmiseks aastas ligi 275 miljardit eurot. Rahastamine võib pärineda erinevatest allikatest, kuid siiski võib see olla keeruline väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellel võib puududa vajalik tagatis või krediidiajalugu. Toetamaks säästvat üleminekut, on EL välja pakkunud Euroopa roheleppe investeerimiskava, mis on mõeldud säästvatesse investeeringutesse vähemalt 1 triljoni euro suunamiseks järgmisel kümnendil. Lisaks on loodud uus sotsiaalkliimafond, mille suurus on 72,2 miljardit eurot seitsme aasta jooksul.
Kuid suurem kasumlikkus peab tulema ka olulisest mõttemuutusest ehk hooneid ja prügilaid tuleb hakata nägema materjalipankadena. Suuri ehitusprojekte võib vaadelda kui väärtuslike toorainete varusid, kui seda arvestatakse juba algusest peale, läbi planeerimise, arhitektuuri ja ehituse. Selline tegutsemisviis muudab hoone väärtuslikumaks ja mõjutab lõpuks ka rahastamisvõimalusi.
Peamised väljakutsed rahastuses on seotud ehitusprojektidega kaasnevate suurte riskidega nagu viivitused, eelarve ületamised, projekteerimisvead ja regulatiivsed muutused ning esialgsed suured kapitaliinvesteeringud. Kokkuvõtteks võib seega öelda, et ehitussektori rahastamine on kriitiline aspekt, mis nõuab hoolikat kaalumist ja riskijuhtimist. Kuigi EL-i rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamine nõuab suuri investeeringuid, pakub see ka uusi võimalusi kasumlikkuse ja väärtuse suurendamiseks. Seega on rahastamine ja säästvus tihedalt seotud teemad.
Poliitiliste ja praktiliste takistuste ületamine
ÜRO andmetel on ehitussektori jaoks vajalike loodusvarade kaevandamine ja töötlemine vastutav ligi 50% kliimamuutuste eest ning põhjustab 90% bioloogilise mitmekesisuse kadumisest ning veepuudusest. Üleminek ringmajandusele on hädavajalik, et leevendada kliimamuutusi ja loodusvarade kahanemist. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb üle minna jätkusuutlikumale ehitusmaterjalide kasutamisele ja jäätmemajandusele, kuid praegused poliitilised suunised loovad takistusi ringmajandusele üleminekule.
Valitsuste ülesandeks on seega luua raamistikud, mis toetavad ehitussektori üleminekut ringmajandusele. Selleks, et ehitussektor saaks muutuda jätkusuutlikumaks, on vaja ellu viia spetsiifilisi poliitikameetmeid. Euroopa Taaskasutusettevõtete Konföderatsioon (EuRIC) soovitab näiteks Euroopa Liidu tasemel rakendada järgmisi meetmeid: ELi jäätmekäitluskriteeriumide vastuvõtmine (EOW), kohustuslikud eesmärgid ringlussevõetud materjali sisalduse kohta, teavitusnõuete tugevdamine ja kohustuslikud ELi keskkonnahoidlikud riigihanked (GPP).
Siiski on endiselt suured praktilised takistused seoses standardite, seadusandluse ja toormaterjalide pakkumisega. Seega on vaja uusi ärimudeleid, mis keskenduvad rohkemate materjalide taaskasutamisele ja ringlussevõtule. Lisaks, et mainitud meetmed oleksid viljakad, on vaja koostööd nii strateegilisel kui ka praktilisel tasandil. Me vajame korrektset hinnakujundust, mis arvestab täielikult ehitustegevuse mõjuga meie ökosüsteemile. Enne kui ringmajanduse printsiipe saab rakendada, tuleb need vastu võtta, ja see nõuab koostööd kõigi tööstuse osalejatega ja kogemuste vahetamist.
