Ragn-Sells Egiptuses | Milleks meile see kliimakonverents?
6.-18. novembril toimus maailma tähtsaim kliimatippkohtumine COP27. Maailma liidrid ja esindajad enam kui 190 riigist kogunesid Egiptusesse Sharm El Sheikhi, et arutada globaalseid strateegiaid ja edusamme kliimasoojenemisega võitlemisel. Teist aastat järjest võttis ÜRO kliimakonverentsist osa ka Ragn-Sells. Kohapeal käisid Ragn-Sells Grupi jätkusuutlikkuse juht Pär Larshans ja Eesti tuhamägede väärindamise projektijuht Alar Saluste. Kuid mida me seal tegime ja milleks COPi üldse vaja on?
Ragn-Sells kutsus üles maailma Eestist eeskuju võtma – jäätmetes tuleb näha ressurssi
Kliimakonverentsi kahele lavale esinema kutsutud Alar Saluste tegi rahvusvahelisele kogukonnale üleskutse: võtke Eestist eeskuju ja kaardistage oma kasutuna seisvad tuhamäed ja kaevandusjäägid, sest seal on peidus lahendus järjest süvenevale toorainekriisile.
“Kui 80ndatel märkis Euroopa Liit Mendelejevi tabeli 118 elemendist kriitiliseks vaid mõne üksiku, siis tänaseks on Euroopa majanduse toimimise seisukohalt kriitiliseks märgitud ligi 40 elementi ja nende arv liigtarbimise taustal aina kasvab. Samal ajal on üle Euroopa tohutus koguses tööstusjääke, mida tuleks vaadelda kui väärtuslike materjalide pankasid. Sest kui me tahame tõsiselt luua jätkusuutlikku ühiskonda, peame hakkama taaskasutama kord juba maa seest ammutatud toorainet,” selgitas Saluste.
Sest kui me tahame tõsiselt luua jätkusuutlikku ühiskonda, peame hakkama taaskasutama kord juba maa seest ammutatud toorainet.
Alar Saluste
Ragn-Sells tutvustas konverentsil taaskord ka oma Eesti põlevkivituhkade väärindamise projekti. Unikaalse patenteeritud lahenduse abil võetakse jäätmetest välja kaltsiumkarbonaat, mida saab kasutada värvide, aknaraamide, põrandakatete, paberi jpt igapäevaste esemete tootmiseks. Lisaks on alanud teadusuuringuid, kuidas võtta põlevkivituhast välja ka magneesiumit. Selle järgi on kõige suurem nõudlus auto-, lennuki-, raketi- jpt masinatööstustes. Lisaks kasutatakse magneesiumiühendeid rooste ja katlakivi eemaldajatena, klaasi, ravimite jpt esemete tootmisel või parendamiseks. Samuti on see väga nõutud põllumajanduses väärtusliku väetisena.
Kuid milliseid otsuseid selleaastasel COPil üleilmselt vastu võeti?
Suurimaks kokkuleppeks oli tänavu nn kahjude hüvitamise fond. Pärast enam kui kaks nädalat kestnud intensiivseid läbirääkimisi jõudsid riigid kokkuleppele luua erifond, mis aitaks kompenseerida äärmuslikest ilmastikunähtustest (enneolematud tormid, üleujutused jmt) tingitud kahju arenguriikidele. Näiteks Pakistan, mis on maailma suuruselt viienda elanike arvuga riik, vastutab vaid 0,8% üleilmse kasvuhoonegaasi emissiooni eest. Samas mõjutavad riiki tugevalt kliimasoojenemisest tingitud äärmuslikud ilmaolud. Kokkuleppe detailid – kes ja kui palju sellesse panustama hakkavad – pannakse paika järgmise aasta COPil.
Luubi alla võeti metaaniheited
Selleaastaste edusammude hulka loetakse ka arutelusid metaaniheidete osas. Üha rohkem riike on endale võtnud nüüdseks kohustuse täita eelmisel aastal Glasgow’s välja antud lubadust, mille kohaselt vähendatakse kümnendi lõpuks metaani heitkoguseid 30%. Lubadusele on alla kirjutanud 150 riiki, sh lisaks Euroopa Liidule ja USA-le ka Austraalia, Egiptus, Bahrein ja Katar.
See on ülimalt oluline, sest metaani heitkogused on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, olles praegu 162% kõrgemad kui tööstusrevolutsiooni eel. Eriti ohtlik on see metaan, mille vallandab Arktika sulamine, kus igikeltsas sisaldub kuni 1,8 triljonit tonni süsinikku, mida on oluliselt rohkem kui praeguses Maa atmosfääris. Kui igikelts sulab, aurustub osa sellest metaanina, mis on sõltuvalt mõtteviisist vähemalt mitukümmend korda tõhusam kasvuhoonegaas kui süsihappegaas.
Mis me nende lubadustega teeme – kas COPist on päriselt ka maailmale kasu?
Pole kahtlust, et COPi korralduslik pool on seotud mitmete küsitavate valikute ja otsustega ning alati saaks ja võiks ära teha oluliselt rohkem. Sellegi poolest oleks ilma taolise kliimakonverentsita võimatu teha ülemaailmseid samme ja otsuseid. Näiteks sündis 2015. aastal ajalooline Pariisi kliimakokkulepe, mille raames leppisid 196 riiki kokku, et ülemaailmne keskmine temperatuur ei tohi tõusta üle 1,5 °C võrreldes tööstusrevolutioonieelse tasemega.
Kuigi seatud eesmärgi saavutamine on täna küsimärgi all, on alates ajaloolise kokkuleppe sõlmimisest tehtud kliima ja keskkonna heaks siiski rohkem, kui eelneva 25 aasta jooksul. COP kliimakonverents kutsub kokku riikide liidrid ja otsustajad, teadlased ja eksperdid, ettevõtjad ja aktivistid, et luua pinnas aruteludeks ja riikidevaheliseks koostööks kliimakriisi ohjamiseks – jah, muutused on paraku aeglased, kuid taolise pinnase loomine kõnelusteks, teadmiste ja kogemuste jagamiseks ning inspireerimiseks on siiski ülimalt oluline.
Loe rohkem: