Eestis visatakse aastas ära ligi 63 miljoni euro väärtuses toitu
Toidujäätmed, sh toidu raiskamine ehk toidukadu on maailmas muutumas järjest aktuaalsemaks. Kas teadsid, et ligi kolmandik kogu maailmas toodetud toidust jääb kasutamata? Toidujäätmete tõttu raisatakse suures ulatuses ka muid ressursse – maad, vett, energiat ja tööjõudu.
Eestis on toidu raiskamist vähem
Säästva Eesti Instituudi uuringust selgub, et äravisatava toidu kogus sõltub sellest, kui suur on rahvastiku ostujõud. Mida rikkam riik, seda suurem ostujõud ja seda rohkem visatakse toitu ära. Heaks erandiks on meie põhjanaabrid soomlased. Aga et eestlaste ostujõud on alla Euroopa Liidu keskmise, siis on ka äravisatud toidu kogused väiksemad. Võrreldes rootslastega, kes viskavad ära keskmiselt 84 kg toitu, on eestlaste puhul toidu raiskamist üle 4 korra vähem ehk 19 kg ühe inimese kohta aastas.
VÕRRELDES RIKASTE PÕHJAMAADEGA VISATAKSE EESTIS KORDADES VÄHEM TOITU ÄRA, SIISKI 19 KG ÜHE INIMESE KOHTA.
Enim visatakse ära valmistoitu
Uuringus osalenud leibkonnad viskasid toidukaona ära kõige enam valmistoidu jääke (35%). Suhteliselt suure osa toidukaost moodustasid ka piimatooted ja munad ning puuviljad ja marjad (mõlemaid võrdselt 16%). Need on ka kõige kiiremini riknevad toiduained.
ENIM VISATAKSE ÄRA VALMISTOITU
ÄRAVISATAVA TOIDU OSAKAALUD PROTSENTIDES.
Restoranides läheb prügikasti neljandik toidust
Toitlustusasutuste täiendavast uuringust selgus, et enim toiduaineid visatakse ära restoranides. Ka lasteaedades ja koolide sööklates on toidukao osakaal märkimisväärselt suur.
Toidujäätmeid sorteerivad 50% inimestest
Kolm neljandikku (76%) uuringus osalenud leibkondadest üritab enda sõnul ühel või teisel viisil toidukao teket vähendada. Näiteks tuuakse välja, et toitu ostetakse vähem, jälgitakse säilivusaega jne. Uuringus osalenud leibkondadest pool (50%) kogub majapidamises tekkinud toidujäätmeid muudest jäätmetest eraldi.
Allikas: www.seit.ee
Ärme võitle tuuleveskitega. Äravisatud toit on eelnevalt kinni makstud ja tootja, vahendaja, käitleja, reeglina oma raha kätte saanud. Kui ostaksime vaid niipalju kui tarbime, kukuks suur osa püramiidskeemist kokku ja siis oleks veel halvem olla.
Tulebki see püramiidskeem tervenisti kokku kukutada ja halvem võib hakata ajutiselt, kuni tootja, vahendaja ja tarbija suhetes uus kord tekkib.
Enamus sellest purustatakse ja segatakse prügiga kinnistesse konteineritesse suuremate toiduainete kaupluste taga valve all: turvamees, osakonnajuhataja, transamees. Et järsku kogemata saab keegi lihatüki vms. tasuta. Õigustuseks “tervisele ohtlik”vaakumpakendis marineeritud ja maitsestatud liha jne.
Kurb küll, et selline süsteem! Samas on paljud inimesed rahalises kitsikuses, mõni neist pole liha ammu uneski näinud enam! Minumeelest oleks väga mõistlik see toit (mis ei ole ju tegelikult riknenud) soovijaile tasuta ära anda selle asemel, et seda lihtsalt minema visata – lisaks on ju ka prügi transpordikulu suurem. Lugupeetud suurepalgalised riigikogus, võtke mõistlik ja säästev otsus vastu!
Jah,enne visatakse toit minema,kui vaesematele jagada.Ja siis toidupank kerjab rahvalt annetusi nõrgematele.Apsurd!
Vajame toidu raiskamise vastast seadust. Selleks kogume allkirju: http://petitsioon.ee/nouame-toiduraiskamise-vastast-seadust
Allkirjade kogumine käib ka paberil – kokku on allakirjutanuid oluliselt rohkem, kui veebilehelt nähtub.