Lugeja küsib: Kas kodus peab üldse jäätmeid sorteerima kui seda tehakse Ragn-Sellsis nagunii?
Viimasel ajal on järjest tihedamini päevakorral küsimus, kas vastab tõele, et jäätmeid eraldi sorteerima ei pea, sest Ragn-Sells teeb seda nagunii oma tehases? Paraku ei ole see väide päris tõene. Olmejäätmetest on võimalik välja võtta metalle ja natuke plaste, aga isegi kui kaasata kogu tänapäevane tipptehnoloogia, siis pole olmejäätmetest siiski võimalik välja võtta rohkem kui 20% taaskasutatavaid materjale. Täna läheb 90% Eesti olmejäätmetest siiski põletamisele. Kuigi jäätmetest energia tootmine on parem, kui nende ladestamine prügimäele, pole pikas perspektiivis energiatootmine kuigi roheline lahendus. Eesmärgiks peab olema suunata võimalikult palju materjale taaskasutusse.
Miks peame sorteerima?
Kujutage ette, et niisked või märjad ja roiskuvad biojäätmed on segamini vanapaberiga, seal sees leidub piimapakke piimaga ja jogurtitopse jogurtiga, mähkmed, liiv jms. Isegi kui tehnoloogia abil oleks võimalik need jäätmeliigid üksteisest eraldada, on tulemuseks nii määrdunud „kompott“, et keegi ei ole valmis seda enam taaskasutama, sest selle pesemiseks ja puhastamiseks kulub rohkem energiat ja vett kui sellest saadav tulu.
Kui vaadata olmejäätmeid, mis tulevad Ragn-Sellsi jäätmekütusetehasesse on selge, et seal on tegelikult 40-50% materjale, mis oleks võinud minna taaskasutusse. Kuid selleks, et neid taaskasutada, peaksid jäätmed olema enne eraldi liigiti kogutud, st et eraldi tuleks koguda biojäätmed , vanapaber ja plastpakendid.
Eestis on sorteerimine lihtne
Eestis tuleb üldjuhul jäätmed sorteerida ca 3-5 liiki, sh biojäätmed, vanapaber ja pakendid eraldi. Lisaks võib eraldi sorteerida klaasi ja metalli, kuid suur töö on juba tehtud, kui sorteerite eelmainitud jäätmeliigid eraldi. Ülejäänud töö teeme meie juba oma sorteerimisjaamades. Olgu öeldud, et Ragn-Sells sorteerib sorteerimisjaamades ca 95 erinevat liiki materjale.
Samas oleme kuulnud lugusid, kuidas Soomes ja Rootsis tuleb sorteerida 7-10 erinevasse liiki. Näiteks vanapaber ja kartong tuleb seal eraldi koguda samuti klaas, metall, plastik jne.
Kõige ekstreemsem näide on aga Jaapan, kus ühes omavalitsuses tuleb jäätmeid koguda 42 erinevasse liiki. MIKS? Põhjus on suuresti tööjõukuludes, robotid veel ei oska väga hästi sorteerida ja inimtööjõud on seal juba nii kallis, et see, mida meie siin Eestis saame veel endale lubada (inimestega sorteerimine) on seal liiga kallis ja seetõttu tuleb rohkem kodudes eelsorteerida.
Lõpetusesks – pakendeid kannatab juba masinatega sorteerida
Kui olete kodus teinud natukene eelsorteerimist (biojäätmed eraldi, vanapaber eraldi, pakendid eraldi), siis nn eelsorteeritud jäätmeid saab juba täna robotitega sorteerida küll. Nad ei ole küll kaugeltki täiuslikud, aga pakendite sorteerimiseks sobivad nad üsna kenasti. Paraku olmejäätmete sorteerimine robotitega nii, et sellest ka reaalselt taaskasutatavaid materjale kätte saaks, veel lähitulevikus võimalik ei ole. Seni peame kodus oma väikse panuse andma, seega jäta meelde – kogu biojäätmed eraldi, pakendid eraldi ja vanapaber eraldi.
Vaata videost, pakendite sorteerimine masinaga
(rõhutame, tegu on kodus eelsorteeritud pakendite järelsorteerimisega)