Uuring: Koduomanikud soovivad jäätmeveo avamist
Ligi 88 protsenti eramut või korterit omavatest inimestest soovib omada õigust valida ise meelepärane prügivedaja, mille täna määrab kohalik omavalitsus, selgus Eesti Omanike Keskliidu liikmete seas läbi viidud uuringust, kus osales ligi 1900 vastajat. Eesti Vabariigi Valitsus kaalub jäätmeveo turu avamist 2015. aastal.
Tarbija, vedaja, omvalitusus – kõik soovivad suuremat vabadust
Seadusemuudatus tooks rohkem vabadust. Omavalitused ei peaks kulutama aega keeruliste ja pikale venivate konkurssidega, vedajal tekiks võimalust pakkuda rohkem paindlikust ja tarbijal oleks suurem valikuvabadus. Uue süsteemiga säiliks kohutus jäätmeid üle anda, kuid tarbijal tekiks vabadus valida, millise ettevõtte teenuseid ta tarbib.
Jäätmekäitlusturu suurim erinevus teistest tegevusaladest on seotud suuremate keskkonnariskidega. Seetõttu on see valdkond rohkem reguleeritud ja ka edaspidi peab jääma kohustus jäätmeid üle anda tegevusloaga vedajale. Samas olen ise ka tarbija ja nõustun, et inimestel peab olema õigus valida, kes neid teenindab,“ ütles Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg
Uuring näitas, et koduomanikud eelistaksid prügikonteineri tühjendamist kord kuus (37%), kuid seejuures märkis kolmandik vastajatest, et peavad oluliseks prügiveograafiku paindlikkust.
Uuring viidi 2014. aasta mais läbi Eesti Omanike Keskliidu liikmete seas, kust kogunes ligi 1900 vastajat. Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu tuleb riigikogus otsustamisele lugemisele 11. juunil 2014.
Toetan ettepanekut – prügiveo graafik peaks olema paindlikum. Teatud perioodidel tekib majapidamises (suurpuhastused, pere muutumised, tähtpäevad jne.) rohkem jäätmeid. Võiks olla võimalus tellida konteineri lisatühjendust 1…2 korda aastas. Pakutav suur kott on enamasti liiga suur selleks ja hind liialt kõrge analoogse materjali puhul.
Samas ei leia, et ise vedaja valimine midagi oluliselt parendaks.
Põhiliselt oleme kehtiva süsteemiga rahul, ei soovi suuri muutusi ja segadust.
Kuidas oleks, kui:
1. Klient saaks ise valida oma eelistatud prügivedaja.
2. Klient ei peaks muretsema, kuidas tal kunagi konteiner täitub, vaid see tühjendataks siis, kui täis, olenemata kalendrist.
3. Prügivedaja plaanib oma kogumisautode maršruudid vastavalt piirkonna mahutite täituvusele ning autobaasi ja tööjõu optimaalsele kasutusele.
Teisisõnu, kliendil poleks vajadust tühjendussageduse pärast muretseda, isegi kui see hooajaliselt muudub, ja prügivedaja võiks oma autobaasi ja tööjõu kasutust optimeerida. Kliendi vaatenurgast tühjendataks ta konteiner siis kui täis, vedaja vaatenurgast poleks vaja tühisõite teha, pooltühjasid konteinereid tühjendada ega pooltühjade autodega ringi sõita.
Üllatus, on juba lahendus olemas, mis võimaldab kõik eeltoodud asjad. Soome ettevõte Enevo pakub arvuti-/veebipõhist süsteemi, mis toob prügivedajale kuni 50% säästu ja kliendile absoluutse vabastuse oma tühjendusgraafiku pärast muretsemisest.
Arvan, et esimene sellise süsteemi omandava prügivedaja saaks suure konkurentsieelise ja ühtlasi saaks seaduseandjaid ja omavalitsusi mõjutada antud süsteemi laiema kasutuselevõtu suunas. Keskkonnasõbralikkus kuubis, kõik võidavad.