Puulehed ei ole olmeprügi
Tuletame meelde, et sügisega paratamatult kaasas käivad maha kukkunud puulehed, oksad jms haljastusjäätmed ei ole olmeprügi. Tegemist on biolagunevate aiajäätmetega ning tuleb kindlasti kokku koguda olmejäätmetest eraldi.
Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete olmeprügist eraldi kogumine on alates 2008. aastast kohustuslik üle Eesti. Eelmisel aastal jõustusid biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamise piirangud, mis tähendab, et prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi olla biolagunevaid jäätmeid üle 45 massiprotsendi ning see protsent peab aastatega järjest vähenema.
Paaril viimasel aastal on suuremad linnad korraldanud koduomanikele tasuta lehtede äraveo. Nii on ka sel aastal näiteks Tartus ja Tallinnas. See tähendab, et omavalitsus viib kilekottidesse kogutud puulehed tasuta ära. Millises mahus ja millised on nõuded kilekottidele, saate täpsemalt teada kohalikust omavalitsusest.
Puulehti võtavad vastu ka jäätmejaamad ja neid saab olenevalt jäätmejaamast ära anda tasuta või väikese tasu eest. Klientidele, kel on tänavu sügisel plaanis suuremad koristustalgud, soovitame soetada Big-Bag koti (müügil näiteks Cramos või Horteses) mahutavusega 1 kuupmeeter või konteineri. Viimast on mõistlik võtta näiteks naabriga kahasse või väiksemate tänavate peale üks.
Kõige põhilisem küsimus seoses lehtedega jne…
Kes on ülevaataja? Kas sellepärast mul prügi ükskord ära ei viidudki, et oli koerakaka sees? Kuhu see siis pannakse? Maksin Selle eest trahvi, et koera kaka sees lehed – või vastupidi – vahet pole kas pean sita sõnnikust eemaldama, enne kui olete nõus ära viima? Milleks mulle sihukest jama vaja? Lepingut on ka nagu võimatu üles öelda, kuna se peale surutud niikuinii…
Kust pärineb teie info, et Tartus on korraldatud koduomanikele tasuta puulehtede äravedu?
Kui kõnniteel on suitsukonid ja puulehed, siis on ebamõistlik ja suhteliselt võimatu neid sorteerida ning kõige mõistlikum on kogu kokkupühitav praht panna olmeprügisse.
Tartu kohta info üleval linna kodulehel: http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6&page_id=4556
Meie uudislugu ei tähenda seda, et konteineris ei või olla ühtegi puulehte vaid viitame sellele, et sügiseti on tihti olukordi kus konteinerid on täidetud kolmandiku osas puulehtedega.
Kas pakendi rohelisse kotti võib panna puulehti kui neid kotte on varem kogunenud?
Kui mul konteiner on pooltühi ja ma pean lisaks maksma selle eest,et mul viidaks ära puulehed, siis on suht loogiline,et ma panen need konteinerisse, mis nagunii viiakse ka pooltühjana ja maksan täis konteineri eest.
Aitäh vastuse eest!
Tartu kodulehel ei ole kirjas, et linn veab ära koduomanike puulehed tasuta. Seal on kirjas, et linn veab ära linna maal kasvavate puude lehed, mille koduomanikud kokku riisuvad ja kotti panevad. Palun parandage oma uudises see tekst korrektseks.
Just täna helistasin Tartus 1919, sest olin ka lugenud kusagilt, et mingi väike kogus saab ilma ära anda. Aga ei – Turu t 49 küsiti mu 3 koti eest 15 senti, aga hullem on see vedamine, kui pärakäru-konksu pole, tõsta pagasnikusse jne jne. Pole siis ime, et oma lehtede kotte sokutatakse mõne tänaval kasvava puu alla, kust seda linn pole plaaninudki ära vedada, aga mis teeb see maaomanik, kellel autot pole ja kõiki lehti komposteerida ka ei saa. Lehed võiks ikka tasuta ära vedada või leida mõni firma, kes seda tahaks ja sellest kompostmulda toodaks, et ei peaks importima…
Elan Laagris oma majas. Krundil puid-põõsaid keskmiselt. Aia taga tänaval kasvavad suured lehtpuud. Lehti-oksi tuleb sügisel parasjagu. Kuhu ma peaksin nad panema? Kas toppima oma sõiduautosse ja minema otsima, kuhu neid panna? Niikaua, kuni prügifirma, kellele ma maksan, pole huvitatud biolagunevate jäätmete normaalsest äraveost, lähevad puulehed jms. kõik konteinerisse.
Tere!
Kui elate oma majas siis soovitan eelkõige kasutada kompostrit või näiteks panna lehed 150l kilekottidesse ja tellida nendele eraldi äravedu.
Eramurajooni sõiduteeäärse kõnnitee leheprügis on lisaks lehtedele liiva, suitsukonisid, klaasikilde, plastipuru ja muud sodi, mida ei peaks keegi oma krundile ladustama ning mille ainus mõistlik koht on majaomaniku prügikonteineris. Kuhu mujale peaks Ragn Sells’i arvates sellise prügi koguma? Ja põhjendatud pole ka leheprügi protsent millestki, sest tänavaprügi kogus sõltub sõiduteelt kõnniteele sattunud prügi kogusest, kõnnitee käidavusest, bussipeatuse lähedusest, puude hulgast tänava ääres, lehtpuude liigist, ka sellest, kas naaber on oma aiataguse puhastanud enne tuuleiili minu aiataguse suunas jne. Põhjendatud oleks vaid tänavaprügi kogumine eraldi kotti enne prügikonteinerisse asetamist, ei enamat. Ja sügisel ongi tänavaprügis väga palju lehti, see on loodusseadus, see-eest talvel pole lehti üldse ja kevadel on liiva ja kruusa, mis talvel libeduse vastu puistatud – selle mõistmine ei tohiks prügifirmal üle jõu käia, vaid peaks kuuluma normaalse teenuse pakkumise juurde.
Minul veeti mõned aastad tagasi ära üle 20 koti 250l. puulehti ja arve väänati mulle kaela, peaaegu 1000kr. Olgugi, et need olid kastist eemal ja hoovis sees!Aga väga usin autojuht tassis minu kõva vedruga väravast nad kõik välja!
Kas ilma hulgi ühekordseltkasutatavaid kilekotte kulutamata on ka kuidagi lehtede äravedu korraldada?