Nende plasttoodete müük on peagi Eestis keelatud

Euroopa Komisjoni andmetel on üle 80% meredes ja ookeanides leiduvatest jäätmetest valmistatud plastist. See on murettekitav number, mille vähendamiseks hakkab alates 3. juulist kogu Euroopa Liidus kehtima ühekordse plasti direktiiv (SUP Directive). Direktiiviga keelustatakse mitmete ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmine, mis praegu moodustavad 70% kogu mereprügist.

Ühekordselt kasutatavad plasttooted, millele peagi rakendub turule laskmise keeld

Lisaks peavad mitmed turule lastavad ühekordselt kasutatavad plasti sisaldavad tooted (nt hügieenisidemed, tampoonid, niisutatud pühkepaberid, filtriga tubakatooted jmt) kandma kas nende pakendil või tootel endal märgistust, mis annab infot sobimatute jäätmekäitlusvõimaluste või jäätmekõrvaldamisviiside kohta. Sh peab märgistus andma infot plastisisalduse ja toote keskkonda sattumisel kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude kohta.

Oluline muudatus tootedisainis – korgid pudelite külge

Kolme aasta pärast, 3. juuliks 2024, tuleb joogitootjatel võtta kasutusele tootedisain, mille puhul ühekordselt kasutatavad joogipakendite plastist korgid jäävad pärast pudeli avamist pudeli külge kinnitatuks. See on väike ent oluline muudatus, mis peaks prognooside kohaselt vähendama kuni 10% Euroopa randadesse sattuvat prügi. Lisaks peavad alates 2025. aastast ühekordselt kasutatavad plastist joogipakendid sisaldama 25% (PET) ja alates 2030. aastast 30% (kõik plasti liigid) ringlusse võetud plasti.

Biolagunevast plastist toidunõud ei ole samuti lahendus

Ühekordse plasti direktiivi põhieesmärk on loobuda ühekordsest plastist, liikudes korduskasutustoodete ja -süsteemide poole. Siinjuures on oluline nentida, et ka biopõhiste (biolagunevate) plastide asemel tuleks ühekorratoodetele eelistada just korduvkasutatavaid lahendusi. Nii saab anda igaüks panuse säästva ja ressursitõhusa ringmajanduse tekke heaks ning aidata vältida looduskeskkonna koormamist, metsade hävitamist ja materjalivoogude saastamist.