Küsimus-vastus: kas pakendeid on tõesti vaja pesta?
Kui teil on küsimusi jäätmete sorteerimisega, soovite kinnitust või ümberlükkamist linnalegendidele, siis kirjutage julgelt kommentaaridesse, millised teemad teid huvitavad ja püüame neile järgnevates kliendikirjades vastata. Sel korral võtame vaatluse alla pakendite sorteerimise ja sellega seonduva.
Alustame algusest ehk miks pakendeid peab pesema?
Üks kõige sagedasem küsimus, mida seoses pakendite sorteerimisega esitatakse, kõlab järgnevalt: mida tähendab sorteerimisjuhenditel ja pakendikonteineritel mõiste puhas pakend? Kas tõesti peab neid pesema ja kas on üldse mõistlik kulutada vett ja energiat nende pesemiseks, mis kokkuvõttes teevad keskkonnale veelgi suuremat kahju?
Puhtal pakendil on suuremad taaskasutusvõimalused
Pakendite pesemisvajaduse põhjus on tegelikult hästi lihtne, õigemini on neid kaks. Esiteks määrivad räpased pakendid ära ülejäänud, juba konteinerisse paigutatud puhtad pakendid. Teiseks on puhastel pakenditel kordades suurem võimalus saada taaskasutatud. Määrdunud pakendid lähevad üldjuhul põletamisele, kuid puhtaid kasutatakse toorainena uute asjade valmistamisel. Lihtsustatult- kui paned pakendikonteinterisse puhta ehk pestud pakendi, saab see taaskasutuses uue elu, kui musta, läheb see põletamisse.
Aga kus on mõistlikkuse piir ehk mida tasub pesta ja mida mitte?
Toome ühe lihtsa näite. Kohupiim on poes müügil peamiselt kahesugustes pakendites: kilepakendis nn kohupiimatuutu ja siis plasttopsi pakendatuna. Kilepakendi pesemine oleks tõesti keeruline, aeganõudev ja palju vett kulutav, mistõttu on mõistlik panna see olmejäätmete sekka. Plasttopsi puhastamine on aga tunduvalt lihtsam – natuke vett sisse, loputa ja puhas ta ongi. Üldjuhul ongi nii, et kui kilekottidesse on paigutatud rasvased toiduained (näiteks liha vaakumpakendis), siis nende puhastamisel polegi mõtet. Aga kui pakend on tugevamast plastikust, siis loputage läbi ja pange puhaste pakendite sekka.
Reegel: pese vahetult peale kasutamist
Kõige vähem energiat ja vett kulub siis, kui puhastate pakendid vahetult peale nende kasutamist. Pakenditega on samamoodi nagu lauanõudega – kõige lihtsam on neid puhastada kohe peale kasutamist. Hiljem kulub nõude või pakendite külge kleepunud jäätmete puhastamisele tunduvalt rohkem aega, vett ja energiat. Kellel on kodus nõudepesumasin, kuhu jääb nõude kõrvalt veel ruumi, laotage pakendid sinna pealmiseks kihiks. Sellisel juhul ei kuluta te ühtegi lisaliitrit vett.
tore video, aga oleks võinud joogipakendi ka kokku suruda:)
Mind huvitab järgmine küsimus: kunagi pakendati klaastaara eraldi , nüüd on ta kollases kotis koos muu tagastatava taaraga.
Õõvastav on kuulata-vaadata, kuidas pakendite äraviimisel kotid visatakse prügiautosse – ägeda klaasiklirina saatel. Kas klaasikillud hilisemat sorteerimist ei häiri ja ikka kõik kogutu läheb taaskasutusse?
Tänan vastuse eest!
Tervitab
Auli Lõoke Männikult
Tere
Kui pesemine nii lihtne on, mis ei võiks Ragn Selles neid ise pesta.
Lauanõude näitest edasi minnes. Veel lihtsam ja säästlikum on pesta nõusid/pakendeid masinaga kui masin on nõusid/pakendeid täis.
Pakendikott viiakse ära korra kuus, kas nii äge oleks musti pakendeid koguda? Usu, käed ei kuku otsast, kui neid pesed!!! Ise teen seda juba aastaid ja olen väga rahul. Kahju, et nii vähesed seda tegema vaevuvad.
Pakendipesu?
Juhul, kui Sa kogemata oskad natuke raamatupidamist ja lisaks veel ka töö arvestust, siis palun arvesta välja kui palju läheb Sinule maksma “tasuta” äraantavate pakendite pesu.
Arvestada tuleb, et iga pakendi eraldi pesu korral tarbid Sa ära väga olulise osa oma sisseostetavast joogiveest, millele lisad veel olulisel määral saastavat pesuvahendit ja tööd. Lisaks ei ole paljude pakendite puhul kasutatav tänases seisus oluliseks kodumasinaks tõusnud nõudepesu masin.
Kui need kulud kokku arvestada, siis on kindlasti odavam maksta sama “pakendi” koguse tavalise olmeprügina äraveo eest.
Seega kokkuvõttes on keskonnasäästlikum ja odavam ikkagi pesemata pakendi kogumine ja töötlemine juba tehases.
just, see pesemine on nii lihtne, aga ma pesen ikka kauem ja korralikumalt ja pärast veel kuivavad ja siis alles kollasesse kotti. meil viiakse üle 2 kuu tagant ära. ei kogune nii palju. aga kotti panen ainult plast topsid. vanasti ka klaasi. aga selle viin nüüd ise tänaval olevasse klaasi konteineri. sealgi viskad purgid katki 🙁 seal võiks võrk olla sees mis suunab nad natukegi õrnemalt “põrandale” aga nojah… eks see olegi inimestes kinni, ei viitsita koguda eri asju. mina kogun kõik pakendid eraldi. pea kõik läheb õigesse kohta. hea, et nüüd ka ravimid ära saab viia apteeki tagasi mis vanad. ja vanade patareide kast võiks ka poodides rohkem nähtaval olla. näen nii tihti looduses patareisid. rohkem peab tegema reklaami ja rohkem prügikaste… kui ikka praegust kevadist muru igal pool vaadata, siis on ikka õudne, inimesed loobivad nii palju lihtsalt laiali 🙁 kohutav ja kurb ja vihale ajav on. rohkem peaks olema ka koristamis talguid. siis jõuaks prügi ka rohkem õigesse kohta. aga tänud eri prügisorteerimise võimaluste eest teile!!!! 🙂 (ka koolides võiks teha lastele neid sorteerimis katseid. mõelge!)
No siin asi pole mitte selles, et käed otsast kukuvad, kuid see on ju loodusressursi arutu raiskamine. Olgu mahlapaki saad ära loksutada ja ka selle sisu ära juua, aga keefiri pakist ei tule eriline “gurmee” välja kui sinna vett sisse lasta ja ühe korraga ikka puhtaks ka ei lähe. Maailm vaevleb magevee põuas, kuid meie laristame oma väärtuslikku loodusressurssi niisama – ütleme otse välja prügi pesemiseks. Kurb! Kas keegio mingit statistikat ka teeb kui suur kogus Ragn Sellsi poolt kogutud pakendit põletusse või taaskasutusse läheb?
Siis on ju ka nõudepesu loodusressursi arutu raiskamine – parem viskad ära ja ostad uued?
Kui pesed samal ajal oma ülejäänud nõusid, ei kulu selle kõrvalt pakendi loputamiseks oluliselt rohkem ressurssi. Ümbertöötlemiseks sobiva materjali äraviskamine/põletamine on samamoodi ressursi raiskamine ning looduse reostamine. Väga paljud pakendid on suhteliselt puhtad ning lihtsalt loputatavad nii et nende äraviskamine (viidates raskesti loputatavale keefiripakile) on küll imelik jutt…
Lährb küll teemast veidi mööda, kuid autosid, busse ja vist ka tänavaid pestakse puhta joogiveega. Seni kuni kraanivesi on meil odavam, kui näiteks vihmavee kogumise süsteemi ehitada, ei muutu midagi. Näiteks ka WC loputuskasti võiks vabalt kogutud vihmaveega uhtuda, aga see peaks olema külmakindel kogumissüsteem ja lisaks võimalus kasutada ka kraanivett, kui ei saja. Pakendipesuks raisatav vesi on selle kõige kõrval tühine…
Üldiselt pole inimese jaoks midagi raske, aga miks on see firmade jaoks raske?
Ärge uskuge mesijuttu pesu vajalikkusest. Mida rohkem inimene pakendeid peseb, seda rohkem firma kasumit teenib: http://etv.err.ee/v/115bbbb0-5be7-4caa-8ac3-c7d9dcc7bc59
Meie pere on pakendite pesemisele leidnud alternatiivi. Meie keskmist kasvu krants lakub enamus pakendeid puhtaks. Ja näiteks jogurti, keefiri jms pakendid loputan väikese sortsu veega kaks korda läbi ja nö loputusvesi läheb koera toidukaussi. Talle maitseb see väga ja pakend saab piisavalt puhtaks.
Mahlapakid saab väga vähese veega puhtaks kui plastmassist kork ära tõmmata ja pakend ülevalt otsast lahti tõmmata.
Jah, mõni ütleb, et tema ei viitsi seda teha. Mina teen seda keskkonnale mõeldes ja meie peres olen ma ainuke, kes seda viitsib.
Ja kui rahast rääkida, siis väga reaalne sääst tuleb sellest, et kõik panedid viin tasuta kogumisjaamadesse ja ei pea seda panema tasuliselt äraveetava prügi hulka.