Kilekottide keelustamisest Eestis

Meedias on juttu olnud sellest, et peagi maksustatakse Eestis tasuta jagatavad kilekotid. Miks seda tehakse, palju need kilekotid siis maksma hakkavad ning kas ka puu- ja juurviljaviljakotid ei ole enam tasuta?

MIKS SEDA TEHAKSE

Täna kasutatakse Eestis ühe inimese kohta keskmiselt 200 kilekotti aastas. Kilekott ei ole iseenesest midagi halba, lihtsalt kilekottide tarbimiskogused on läinud liiga suureks. Paraku selle asemel, et ühte kilekotti kasutada 10-20 korda, kasutatakse seda üldjuhul 1-2 korda ja see on ka põhjus, miks seda raiskavat tarbimisharjumust proovitakse aktsiisiga muuta.  Teiste riikide kogemus näitab, et kilekottidele määratud aktsiis on nende kasutamist vähendanud ca 80% .

HETKEL ON AKTSIISI RAKENDAMINE ETTEPANEKU FAASIS

Hetkel on tegu Keskkonnaministeeriumi poolse seaduse muutmise ettepanekuga, mis kõige varem hakkaks kehtima 2017 aasta 1. juulist. Ettepanekud ise on järgnevad:

• õhukesed puuviljakotid ei tohiks 1. juulist 2017 olla kassades kättesaadavad (st puuviljalettides oleks need endiselt olemas);
• poekilekottidele (kandekotid) oleks kehtestatud miinimum hind 30 senti.

Kas ettepanek rakendub ja millisel kujul, seda näitab aeg. Seega, ei midagi hullu, lihtsalt väike samm puhtama keskkonna suunas.

KILEKOTID ON KASSADEST JUBA KADUNUD, KAS AKTSIIS SIIS ÜLDSE TULEB?

Eesti suurimad kaubandusketid sõlmisid ühise vabatahtlikku kokkuleppe, et võtavad juba sellest kuust kassadest ära tasuta jagatavad kilekotid, seega aktsiis suurt muudatust võrreldes tänasega nagunii enam kaasa ei tooks.

PABERKOTT EI OLE LAHENDUS – KASUTAGE RIIDEST KOTTE

Paberkott ei ole tegelikult väiksema keskkonnajalajäljega kui kilekott. Eriti meie vihmases kliimas on paberkoti eluiga lühem kui kilekotil.
Nagu eelpool mainitud oleks  kilekott oleks igati hea lahendus juhul, kui neid kasutataks rohkem kui 1-2 korda. Tihti lõpetavad kilekotid looduses. Siin tuleb välja paberkoti suurim eelis võrreldes kilekotiga – paberkott laguneb nii metsa all kui vees.

Kõige parem ja keskkonnasäästlikum on kasutada riidest kotti – selle eluiga on ca 100-200 kasutuskorda.