Vahetame head ideed Clik & Grow innovaatilise lillepoti vastu
Päikesest pungil suvi on seljataha jäämas ning sügis-talvine periood oma uute väljakutsetega ees ootamas. Alustame järjekordset Ragn-Sellsi kliendikirja hooaega ja palume selle täitmisel teie abi.
Andke meile teada, milliseid uudiseid, intervjuusid ja lugusid tahaksite selles näha; millised teemad on teie jaoks põnevad ja uudsed; millised keskkonda, jäätmekäitlust ja taaskasutust puudutavad uudise peaksid teieni jõudma?
Koostöös saame kliendikirja teha just selliseks, et igal kuul leiaksite sellest enda jaoks uusi ja huvitavaid mõtteid, mida lugeda ning ka teistega jagada.
Teie aktiivsus ja kaasamõtlemine saab vääriliselt tänatud – kõikide nende vahel, kes oma ideid meiega jagavad, loosime välja Click and Grow innovaatilise maailmavallutuse teel oleva lillepoti.
Sooviks saada infot tuulikute tegeliku tasuvuse kohta. Kas need oleksid rentaablid ka ilma toetusteta (kas teistes riikides makstakse samuti peale?), kas ja kui palju materjale ja energiat tegelikult tuuliku valmistamiseks kulub, kas maailmas on tuulikut, mis on tänaseks päevaks end juba täielikult tagasi teeninud?
Tänan
Sooviksin lugeda taastootmisest, nt prügist energia tootmine, kõigest sellega seonduvast. Samuti lisaks soojaenergia tootmisele muud võimalused.
Prügi sorteerimisest saadav sotsiaalne tulu, mis milleks vajalik.
Biolagunevatest uudistoodetest ja innovatsioonist prügimaailmas.
Ilmuda võiks sari igapäevase elu toimingute/asjade taaskasutamise/säästlikumaks muutmise võimalustest, kogu jäätmekäitlust võiks käsitleda ka huvitavate faktidega üle maailma (nt numbrilised näitajad, on see Eesti, Taani, USA, Venemaa vms), et tekiks ettekujutus, kui palju tegelikult reaalselt inimkond prügitoodab, mis selleks ära tehakse ja kas see on andnud mingeid tulemusi, tutvustada võiks sellist asja nagu “The Blue Economy”, selle edust rääkida. Realane pilt tuleks inimestele tuua, kindlasti oleks huvitav ka teada, millised väikesed sammud on viinud suurte tulemusteni või läbimurreteni. Vbl mingid täiesti tühised asjad eemalt vaadates, kuid on jätnud suure jälje jne jne… teemasid on palju, kuid läheneda võiks populaarteaduslikumalt. Aitäh!
aga palju jääb ka plastikut. miks mitte teha sellest peenrapiirdeid, kasvuhoone kaste ( nt 0,6m x 1m kuni 2m )lillereste välja ja plastiktelliseid lehtlate ehitamiseks ( võiks just varjunditega olla )
Thanks
Inimesed on nutikad, seepärast oleks huvitav lugeda, mida põnevat on keegi kusagil välja mõelnud nn.”prügi” kasutamiseks. Mina isiklikult kasutasin sel suvel plastpudeleid väga edukalt äädikakärbeste püünistena ja jagaksin seda ideed ka teistega, kui huvi peaks pakkuma.:)
P.S. interneti avarustes on häid mõtteid hulgi, aga ega kõik ei jõua kõiki ideid üles otsida, nii olekski hea mõningaid põnevamaid neist siit uudiskirjast lugeda.
Jäätmekäitluse areng käib ühiskonna arenguga kaasas, huvitav oleks lugeda kust maalt ja kuhu me jóudnud oleme oma arenguga ka jäätmekäitluse arengus: ajaloolised faktid Eesti näitel, näited hetke arengus mujalt maailmas (ala aafrika seis vs jaapan).
Vôtke heaks!
Päikesenergia küsimused huvitavad.
Taaskasutuse head näited maailmast. Mastaapsed näited, mitte vaid euroalustest mööbli tegemine 😉
Põnevad lood on need, kus on rahasummad ka kõrval, et palju siis ikka säästeti.
Näiteid ja numbreid materjalide ümbertöötlemise efektiivsusest.
Tihti avan pliidi või katlaahju ukse ning viskan tulle peale paberi ka muid olmejäätmeid. Tean, et see rikub minu küttekoldeid ja pole kasulik ka ümbritsevale looduskeskkonnale, aga mis täpsemalt juhtub?
Ohtlike jäätmete teema on ikka päevakorral kõrvuti taastuvenergiaga. Maapiirkondades on üsna palju hoonekomplekse suurte eterniitkatustega. Eterniidi utiliseerimine on üsna kulukas tegevus, teinekord “pahad” poetavad sellised lasud kuhugi kõrvalisse kohta ja ongi tehtud. Kas võiks olla mõni koostöövõimalus prügifirmade, logistikute, keskkonnakaitsjate ja omanike vahel, et selline utiliseerimisprotses toimiks ja oleks ka mõnevõrra taskukohasem.
Ragn Sellsi uudiskiri on üks asjalikumaid omataoliste seas: sobiva pikkuse ja meeldivalt lihtsa kujundusega, paras hommikukohvi kõrvale läbi vaadata. Kuigi teemavaldkond pole eriti “isuäratav”, leiab sealt peaaegu alati mõne huvitava vaatenurga, mille peale mõelda.
Tore oleks rohkem lugeda lihtsatest taaskasutusnippidest, mida koduses majapidamises võiks kasutada.
Aitäh tagasiside eest! Apetiitsuse osas peame nuputama 🙂
huvitaks eraisiku tasandil prügist millegi “tootmine”
Kunagi ei põleta plastikut lõkkes ega küttekoldes. Tean, kui ohtlik see on inimese organismile, eriti lahtise tule ääres põletades, sest siis satuvad kahjulikud ühendid ju kõige kiiremini inimese organismi, tekitades näiteks erinevaid kasvajaid. Aga samuti satuvad kahjulikud ühendid ümbritsevasse keskkonda, mullastikku näiteks. Ja mõned ühendid jäävad sinna aastakümneteks. Mina pakuksin, et Ragn-Sells võiks oma piirkonnas kaardistada inimesed,kellel ei ole veel kehtivat jäätmelepingut ja teha neile esialgu kasvõi sooduspakkumise. Prügivedu on minu meelest küll hetkel päris mõistliku hinnaga, aga mõned inimesed ilmselt peavad seda kalliks ja põletavad prahti küttekolletes ja lõketes. Olen oma naabritele teinud mitu korda märkuse prügi põletamise kohta, sest võimatu on olla oma aias, kui naabri aiast tuleb jubedat prügipõletuslõhna. Ehk aitaks ka üks korralik reklaamtrükis, kus on n-ö “puust ja punaseks” ära selgitatud, miks prügipõletus kodustes tingimustes kahjulik on. Sest minu rääkimine eriti ei aita, naabrid on ju juba aastaid prügi põletanud. Nüüd nad lihtsalt jälgivad, et mind kodus ei ole ja põletavad siis oma prügi. Kui prügipõletusega/ümbertöötlemisega tegelevad spetsialistid, siis VÕIDAME SELLEST KÕIK. Puhtama õhu näol näiteks.
Super kommentaar -aitäh! Eks ta nii on et tuleb selgitada ja enamus siiski mõistavad, kuid eks me suuresti oma harjumuste orjad oleme. Mäletan kuidas kunagi ühe kliendi juures seletasin ühele töölisele, et ära kilet olmeprügisse pane, et pangu see kõrvalolevasse konteinerisse, mis kandis silti PAPP; PABER; KILE. Vestleseime sellest, kas ta on sorteerimiskoolituse saanud ja kas ta teab mida sellest kilest kõike teha saab. Meie jutu lõppedes härra noogutas ja naeratas ning kui kui lahtkudes tagasi vaatasin toppis ta kilet olmekonteinerisse edasi 🙂
Minu kommentaar on pigem sellest, kuidas prügi tekkimist vähendada. Olen püüdnud elada nii, et minu “jalajälg” oleks võimalikult väike, sh eelistada keskkonnasõbralikke pakendeid. Poest puuvilju ostes pole ma aga siiski suutnud vabaneda vajadusest neid kilekotis (mis on sageli niivõrd õhuke, et puruneb juba poes) koju transportida. Sealt tekkis idee, et kauplustes võiksid olla puu- ja juurviljaletis taaskasutatud materjalist sobivas suuruses võrgud. Neid saaks ikka ja jälle koos poekotiga poodi kaasa võtta ja lõpuks muidugi uuesti ringlusse lasta. Kui keegi oleks selliset mõttest huvitatud, siis jagaksin oma ideed meeleldi.
Selliseid konkreetseid uudislugusid võiks olla, et meie papist tehti seda või plastikust teist.
Harivaid lugusid headest käitlemisnäidetest nii ettevõtetele kui ka eraisikutele ootaks ka.
Väga oodatud oleks uudised selle kohta, et sorteeritud jäätmete kogumine tuleb inimestele lähemale. Praegu sõidan 24km, et sorteeritud jäätmed ära vedada. Ehk siis keskonnahoiu nimel saastan keskkonda?! Mingi sagedusega võiks igal pool sõita sorteeritud jäätmete auto – papp, klaas, pakendid. Ja selleks võiks värvilisi kotte ka jaotada.
Kas prügi kodus sorteerimisest on tolku või mitte? Vastus kipub jääma ajakirjanike fantaasia tasemele. Mõni väidab, et kõik korjatakse ühe masinaga ja segatakse kokku, mõni teine jälle et niikuinii kõik põletatakse ja tuleb puudugi, võta siis kinni et kuidas see prahi mitmesse hunnikusse panemine maailma parandab… Või siis on see nii skandaalivaba värk et pole midagi ajalehte kirjutada. Seega, asja juures olijad ise võiks seda poolt usinamalt valgustada, et kodus sorteerijatel oleks toeks teadmine et nad teevad ikka mõttekat tööd.