Erik Sellberg: Eesti on teinud läbi ennastsalgava arengu, edulainel jätkamiseks tuleb pingutada
Möödunud nädalal oli Eestis külas Erik Sellberg, kes juhib Sellbergide perele kuuluvat 130 aastase ajalooga Ragn-Sellsi. Ta tuli tutvuma Eesti ettevõtlus ja investeerimiskeskkonnaga ning külastades oma visiidi ajal EASi, värskelt avatud ettevõtlus- ja innovatsioonikeskust Mektory ning kohtus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi ning riigikogu liikme Kaja Kallasega.
Erik Sellberg jagas tunnustus Eesti uskumatu arengu eest, kuid samas juhtis tähelepanu, et kohalikku erasektorit on hakatu munitsipaliseerima – jäätmekäitlussektor on selle parim näide. See aga on ohusignaal välisinvestorite jaoks, kelle silmis Eesti hakkab kaotama senist atraktiivsust.
“Eesti on läbi teinud ennastsalgava arengu, muutumaks kaasaegseks Põhjala riigiks, kuid selle arengu hoidmiseks tuleb jätkuvalt vaeva näha. Välisinvesteeringud tulevad üksnes stabiilsesse ja demokraatlikusse ärikliimasse. Eesti mitme kohaliku omavalitsuse soov jäätmekäitlust munitsipaliseerida on ohumärk, mis murendab oluliselt Eesti kui avatud ja demokraatliku ettevõtluskeskkonna mainet. Tallinna linn on sisenenud jõuliselt jäätmekäitlusturule, mis traditsiooniliselt on erasektori tegevusvaldkond, võttes seega enda kätte olmejäätmete veo vahendustegevuse ja osaliselt ka teenuste osutamise. Minu hinnangul rikub omavalitsus sellega vabaturumajanduse põhimõtteid ning see on kahjulik nii riigile kui tarbijale – Eesti riik kaotab märkimisväärselt investeerimisatraktiivsust. Uute investeeringute kaasamist sellised sammud kindlasti pärsivad.»
Jah, teeninduskultuur … . On antud konkreetsed mõõtmed, kui kaugel (lähedal)peab olema konteiner jäätmeveo autost. Saan aru nii, et kui minu konteineri asukoht jääb õigetesse mõõtmetesse, siis mehed võtavad selle oma asukohast, tühjendavad ja asetavad tema endisesse asukohta tagasi. Minu konteiner on aga eelnenut silmas pidades vedelenud värava taga. Inimesed elavad erinevat elu. Minul ei ole see aadress (Lossi 12, Põltsamaa) alaline elukoht ja seega ma ei saa tõsta oma konteinerit siis-sinna. Seega – mõelda tasub.
Ei saa aru, mille üle kurdetakse. Kõik asjad tuleb lahendada võimalikult madalamal tasemel. Kui omavalitsus osutab prügiteenust ja teeb seda mõistlike hindadega, siis miks ei peaks inimesed/firmad seda raha omavalitsusele maksma. Ja ka siis kui nad on nõus rohkem maksma omavalitsuse firmale on kõik OK. Vedaja valik PEAB olema vaba. Mis siis , et tervikuna majanduslikult on kahjulik mingis piirkonnas 3-4 firma prügiautosid sõidutada. Mingist traditsioonilisest erasektorivaldkonnast võite Rootsis, mitte siin rääkida. Kui omavalitsus saab sellega hakkama ka kasumit teenimata on kõik väga hea lausa- hoolitseb soodsa hinnaga oma elanike eest. Mulle meeldib riigijuhtimises sajandite vanune “erasektori” traditsioon: üks rahvas, üks riik, üks juht. Aga,kes sellest hoolib. Ei hooli ka mina süsteemist üks piirkond, üks jäätmekäitleja, üks kindel graafikujärgne päev, mil mul peab/võiks konteiner täis olla.
Tervikuna olen hetkel Ragn-Sellsi teenusega täiesti rahul, aga parima (enda seisukohast muidugi)lahenduse suhtes on oma nägemus.
Lugupidamisega Enno.
Eks see Erik Sellberg on kindlasti rootslane, kes on hirmul, et me ise võime oma prügi vedada.Iga omavalitsus võiks eeskuju võtta Tallinnast ja mitte maksta suuri kasumeid Rootsile.
Vene võimu ajal meid nii ei rõõvitud.Nüüd on varsti kogu meie maa ära müüdud välismaalastele.Rootsi pankade orjad oleme ja varsti maksame ka selle eest, kui tahame oma raha panka panna.See on ju õudne, mis meiega terhakse.Kaua me veel kannatame?
Kui helistasin Ragn Sellsi, siis muidugi pool tundi kuulsin laulu ja kui siis toru võttis, siis sekretär ütles sula selgelt, et tulenevalt sedausest teil tuleb prügi.
Hakka või prügi otsima , et autol miskit viia oleks. Hr selberg on asjad õigeks sättind.
Tänud tagasiside eest! Selgitan natukene tausta. Korraldatud jäätmeveos on 3 osapoolt – tarbija, vedaja ja omavalitsus. Jäätmeveo reeglid kehtestab seadusandlus ja omavalitsuse poolt kehtestatud nõuded, mida vedajal ja ka klientidel tuleb täita. Vedaja on üks lepingu osapool ja meil puudub õigus anda vabastusi. Kui vedaja etteantud reegleid ei täida on risk, et kaotame teenindusõiguse ehk siinkohal rõhutan üle, et vabastusi saab anda omavalitsus, vedajal selline õigus puudub.