Agu Remmelg: Tuul, vesi ja päike. Ja põlevad kummikud ka!
Hea lugeja, ma ei tea kas kliendikiri on õige kanal sellise teema tõstatamiseks. Aga mul on hingel üks jäätmekäitluse valdkonna küsimus, mis puudutab meid kõiki – viimast kui ühte.
Iga Eestimaa perekond ja ettevõtja saab igakuiselt elektriarve. Kas oled kunagi mõelnud mida tähendab seal rida taastuvenergia tasu? Ehk assotsieeruvad sellega tuulikud ja nendega toodetav roheline energia? Kas teadsid, et tegelikult läheb suur osa taastuvenergia tasudest prügi põletamiseks?
Eestis on hetkel absurdne olukord, kus seadus võimaldab prügi nimetada taastuvaks energiaallikaks (iseenesest tekib ja muudkui taastub!). See paigutab prügi põletamise samale tasemele päikese-, tuule- ja hüdroenergia tootmisega.
Mõnevõrra ülepaisutatuna võib öelda, et vanad kummikud on iseeneselikult taastuvad ja nende põletamine on sama keskkonnasõbralik energia kui tuulest, veest ja päikesest toodetud.
Seadusauk võimaldab täna Eesti Energial saada prügi põletamise eest riigilt taastuvenergia toetusi kuni 4,5 miljonit eurot aastas. Raha selleks tuleb sellelt samalt, meie elektriarvetel kajastatud taastuvenergia realt.
Lisaks Eestimaal tekkinud prügile, tuuakse jäätmeid suurtes kogustes sisse veel Soomest ja Inglismaalt, mille põletamisele samuti Eesti tarbija peale maksab. Miks peame meie, eestimaalased, maksma kinni rikaste riikide prügi põletamise?
Ka riigikogu liikmed on valitsuse tähelepanu suunanud antud olukorrale. Rainer Vakra on meediaski avaldanud mõtteid, et tänase toetussüsteemiga köetakse miljoneid eurosid lihtsalt ahju, selle asemel, et arendada taaskasutust viisil, mis võimaldaks võimalikult palju prügi sorteeritud kujul suunata materjalitööstusesse, kus seda saab kasutada toorainena.
Eesti Energiat ei saa siinkohal süüdistada, sest nemad kasutavad lihtsalt võimalust, mida seadus neile pakub. Ka riiki ei saa otseselt süüdistada, sest seadusloome on keeruline protsess ja kõiki tekkivaid võimalusi ei suuda keegi ette näha. Eks nii ole ennegi juhtunud, et algsest heast ideest on seadusloome aukude tõttu eemalduma hakatud. Nüüd on aga vaja teha vajalikud korrektuurid ja suunata taastuvenergia toetused sinna, kus need loovad keskkonnale suurimat väärtust.
Agu Remmelg
Ärijuht Ragn-Sells AS
Samad mõtted minu peas! Taastuvenergia toetusi makstakse ka turba põletamise eest, mis taastub mitme inimpõlve jooksul, s.t ei taastu võibolla üldse seal, kus kaevandatud.
Mõtet sisseveetava prügi põletamisest saadud energia taastuvenergia kompensatsiooni maksmise lõpetamisest pean õigeks. Kaduma on läinud algne roheline mõte- taaskasutada valmis materjali uuesti.
Koomiline on situatsioon taastuvenergia mikrotootjate osas, kes toodavad taastuvenergiat tuulest , päikesest, veest. Neile on kompensatsiooni väljamaksmine tehtud absurdselt tülikaks ilmselt lootuses, et keegi ei viitsi vajalikke avaldusi ja tunnipõhiseid tabeleid täita! Eleringis kogutud andmeid ei olevat võimalik sama asutuse teise kontorisse automaatseks andmetöötluseks üle kanda. Seda digitaalandmete põhjal digiajastul!
Ümberkorralduste tegemiseks olevat vaja muuta seadusandlust. Vajalik on teha ettepanek majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumile jne. Kui muidu ei saa, siis nii tulebki teha, kuid kainest mõistusest ja arvestustest tulenevad muudatused võiksid jõuda kiiremini tegelikku ellu.
Ettepanek on suunata prügipõletamisele makstavad toetused materjali taaskasutuse, päikese- ja tuuleenergia mikrotootmise toetusteks.
taaskasutusse lähevad isegi korralikud leivad, saiad kalevi kommivabriku toodang, maitseained ja palju ehitusmaterjale mida saaks müüa kasvõi poole hinnaga kosmeetika parfüümid elektroonika otse poest millel on pisi defekt(säilivusajad kestavad aasta ja rohkemgi)olen seda kõike kasutanud ja tarbinud senini olen elus ja tulekahju pole ka tekkinud. kas pole eestis inimesi kes seda kõike ei vajaks- ei oska sellise sigaduse peale muud teha kui meie valitsuse poole pead raputada ja ütelda endale- ma pole eestlane.
Mina ei suuda enam selgitadamõistuspäraselt paljusid Eestis toimuvat. Kuhu on kadunud eestlase nö. kaine ehk talupoeglik mõistus?