Erakordne otsus: India pealinnas keelustati kilekottide kasutamine
Tänapäeval tuntud kilekotid hakkasid laiatarbena levima alles 1970-ndatel. Nelja aastakümnega oleme jõudnud hetkeni, kus igas minutis kasutatakse ca 1 miljon (!) kilekotti. On ju tavapärane, et poes pakitakse kõik asjad eraldi läbipaistvasse kilekotti, mõned asjad isegi topelt.
Eestis on jäätmete kogumine üsna hästi korraldatud ja seetõttu on meie tänavad puhtad. Kuid kõikjal see nii ei ole. Eelmise aasta lõpus otsustasid India pealinna võimud New Delhis kilekotid keelata, kuna seal on sellest saanud tohutu ökoloogiline probleem.
Tegelikult proovisid sealsed võimud kilekottide kasutamist piirata juba 2009. aastal, mil määrati, millisest materjalist kilekotte võib kasutada. Hiljem muidugi selgus, et lihtsate vahenditega on pea ilmvõimatu tuvastada, kas kasutatavad kotid vastavad normidele või mitte.
See viis selleni, et läinud aasta lõpus sai Indiast esimene suurriik, kes keelustas täielikult oma pealinnas plastikottide kasutamise. Erandina võivad plastist kotte kasutada vaid meditsiiniasutused.
Lennujaamas tuleb kilekotid loovutada
Indiasse reisijad peavad samuti seda meeles pidama, sest lennujaamas palutakse nüüdsest külastajatel kilekotid loovutada.
Plastiku hulk kasvas 10 aastaga15 korda
Kui 1996. aastal moodustasid plastijäätmed olmeprügist 0,6 %, siis 2005. aastal kasvas selle osakaal 9,6 protsendile. Muide, New Delhis elab vaid 1,5 % kogu riigi rahvastikust, kuid jäätmete hulk, mis seal tekib, on kolm korda suurem kui riigis keskmiselt.
Vana traditsioon, mis on muutunud keskkonnaohtlikuks
Kuid India probleem on pigem harjumuste tagajärg. Mäletan ühte lugu, mida üks tuttav mulle kunagi rääkis, miks Indias on nii palju prügi. Vanasti sõid kohalikud inimesed savinõudelt, kuna puhas vesi on sealmail väga kõrges hinnas, siis nõusi ei pestud, vaid need visati peale söökikorda lihtsalt minema (tänavale). See ei olenud ka väga suur probleem, sest savi muutus kiiresti taas looduskeskkonna osaks. Kuid täna on ka seal kasutusel ühekordsed plastnõud, mis on veelgi odavamad toota, kui savinõusid. Kuigi materjal on muutunud, on traditsioon nõud lihtsalt tänavale visata, jäänud samaks ja nagu me teame, siis plastik laguneb aastakümneid. Kui lisada ka meeletult kasvanud tarbitavate kilekottide hulk, mille põhjustatud ummistused lülitavad välja niigi kehvalt toimiva kanalisatsiooni, mis omakorda tekitab mustust ja soodustab haiguste teket, on pilt selline nagu allpool piltidelt näha
Nii, et pole ime, et Delhi soovib midagi ette võtta plastikust põhjustatud probleemidega. Suure tõenäosusega ei lahenda see keeld veel nende ökoprobleeme, kuid esimene ja väga kardinaalne samm on astutud. Paraku tuleb tõdeda, et plastijäätmed ei ole ainult India ja teiste arengumaade probleem, vaid sellest on saanud tõeline oht kogu maailma looduskeskkonnale. Loe lisaks ühte meie varasemat lugu prügisaartest.
Olles indias käinud on seal prügimajandus olematu. India peaks ennem looma prügimajanduse ja alles siis tegema äärmuslike samme. Indias ei tohi isegi välgumihkleid ja tikke viia lennukisse, tuleb loovutada lennujaamas eraldi kasti.
Probleeme lahendadataksegi kõigepealt lähteallika kõrvaldamisega, mitte tagajärgede likvideerimisega. Kui sul on katuses auk, siis sa ei keskendu mitte toa veest tühjaks tassimisega vaid kõigepealt parandad augu ära ja siis saad toa kuivaks.
Väga mõistlik otsus. Põhjust, s.t. kilekottide tootmist maailmas ei saa India likvideerida. Küll aga on võimalik keelata nende kasutamine maa pealinnas.
Meil ei tulnud kilekottide maksustamisest midagi välja (kõike ei saa rahaga reguleerida), aga kilekottide kasutamise keeldu kauplustes oleks kindlasti võimalik meil rakendada, kontroll on lihtne, kilekotid kas on seal või ei ole. Kalifornias vist tehti ka midagi selles suunas, peaks Arnoldi käest küsima.
Indias on tõepoolest mõnede suurlinnade ja keskmise suurusega linnade ümbrus ja ka slummid äärmises olukorras, kuid on ka linnu, mille raudteejaamad on puhtad ja imeliselt haljastatud, lilled õitsevad ja prügikastid on olemas…neid on lõunapoole sõites palju enam…
Kui inimeste kultuuritus näeb ette jäätmete viskamise tänavale, siis võib jäädagi “lähteallikaid” kõrvaldama. Nii räpast kohta kui India, annab otsida. Kontrastid ilus-kole, rikas-vaene, on seal väga teravad.
Olukorra parandamine saab toimuda ainult komplekkselt. Luua korralik prügimajandus ja maksustada plastik, et see jõuaks taastootmisse, nii nagu viime oma pudelid rõõmsalt taarapunkti. See pole ju ainult India probleem, see on ülemaailmne.
Ainus lahendus on taaskasutus või uus loodussõbralik tehnoloogia.
Olen mitmedki mandrid läbi sõitnud ja pole ühelegi maale endast prügi maha jätnud. Päris naljakas, et Indias arvastakse, et turist sinna sodi toob! Vaadaku ikka kõigepealt oma maja tagune üle.