Ragn-Sells AS omandas täielikult AS Väätsa Prügila, ostes välja Järva valla vähemusosaluse. See tehing annab AS-ile Väätsa Prügila suurema vabaduse ellu viia tulevikku suunatud strateegilisi plaane, võimaldades Eesti turule tuua uudseid töötlemislahendusi, mis on juba Skandinaavia maades saamas standardiks.
“Järva vald, eesotsas vallavanem Toomas Tammikuga, oli heaks kaasomanikuks Väätsa Prügilale, kuid muudatused jäätmekäitluses, ennekõike segaolmejäätmete prügilasse ladestamise lõpetamine ning majapidamistes üha kasvav jäätmete sorteerimine ning seeläbi ringlusesse suunamine, muutsid Järva omavalitsuse jaoks prügilas osaluse omamise mitteoluliseks. Prügila osaluse müügist saadud raha saab aga vald kasutada oma arenguplaanide elluviimiseks ning valla elanike hüvanguks,” kommenteeris aktsiatehingut Ragn-Sells AS juhatuse esimees Kai Realo.
“Väätsa Prügila omandamine annab meile võimaluse arendada ja rakendada innovatiivseid jäätmekäitluslahendusi, mis muudavad probleemsed jäätmed väärtuslikeks toodeteks. Näiteks reoveesete, mis on tavaliselt probleemne jääde, saab õigel viisil töödeldes muutuda väärtuslikuks põllumajandustooteks, asendades looduslikke ressursse ja andes lisandväärtust kohalikule põllumajandusele,” ütles Väätsa Prügila AS juhatuse liige Sven Ruukholm.
Lähiaastatel plaanib Ragn-Sells AS investeerida tütarettevõttesse üle 2,4 miljoni euro ringluse- ja taaskasutuslahenduste elluviimiseks. Need investeeringud toetavad piirkonna arengut, loovad uusi töökohti ja suurendavad maksutulu Türi vallale, muutes Ragn-Sells AS-i atraktiivseks tööandjaks piirkonnas.
Tihe koostöö Ragn-Sells AS ja AS Väätsa Prügila vahel võimaldab pakkuda klientidele terviklikke jäätmekäitluslahendusi, mis katavad kõik vajadused – alates otsestest ringluskõlbulike materjalide käitlusest kuni keerukate ja suuremahuliste jäätmete ohutustamiseni.
“Suudame katta kõik jäätmehierarhia tasandid, alustades materjalide korduskasutusest ja lõpetades ladestamisega,” lisas Sven Ruukholm.
Ragn-Sells AS ja Väätsa Prügila koostöö tulemusel paraneb jäätmekäitlus Eestis, tuues kaasa innovatsiooni ja jätkusuutlikkuse tõusu kogu riigis.
Lisainfo
Sven Ruukholm
Treatment ja Detox valdkonna juht,
Väätsa Prügila AS juhatuse liige
Ragn-Sellsi põlevkivituha väärindamise projekti tootmisjuhina alustas tööd Taavi Toom, kelle juhtimisel hakatakse Narva kerkivas tehases tootma kaltsiumkarbonaati, mille abil saab erinevaid tarbeesemeid valmistada loodust oluliselt vähem saastades.
Maaülikoolis inseneriks õppinud ja end Rootsis täiendanud Taavi Toom läbis mitme kandidaadi kõrval tiheda sõela ja kaasati Ragn-Sells Eesti tütarettevõtte R-S OSA meeskonda maikuus. TalTechis juhtimise magistrikraadi omandanud Toom töötas varem Eesti ühes suurimas metsa- ja puidutööstusettevõttes, kus ta viie aastaga tõusis tehase juhiks.
Just tehase üles ehitamise kogemus oli Toomi valikul otsustav, sest sama tööga on ta juba alustanud ka Ragn-Sellsi ringmajandusettevõttes. Uue tootmisjuhina tegeleb Toom juba parimate spetsialistide palkamise ja tehnoloogiate hankimisega, et alustada kaltsiumkarbonaadi tootmise patenteeritud lahenduse katsetustega. Testimiste, tootmisprotsesside analüüsimise ja täiustamisega jätkatakse juba demotehases, mis on plaan käivitada 2025. aastal.
“OSA projekti juures köidab mind selle hiiglaslik mõju nii Eesti kui Euroopa tööstusele, majandusele ning loodusele,” selgitas Toom. “Ma hindan arengut ja visiooni, mistõttu tahan osaleda projektides, mis tähtsustavad innovatsiooni ja soovivad muuta kehtivat mõttemalli. OSA projekti lugu – muuta aastakümneid kasutult mäes seisnud jäätmed uuteks materjalideks, haakub täpselt minu nägemusega, kuhu suunas peaks liikuma kogu maailm. Mina usun, et Eesti vajab arenguks uusi ärisuundi, kus luuakse oluliselt rohkem lisandväärtust ilma olemasolevaid ressursse liialt koormamata. Ringmajandus on selleks täna parim lahendus.”
Toomi suurim väljakutse tootmisjuhina on 2030. aastaks käima panna põlevkivituhkade väärindamise tööstuslik tehas Narvas, Eesti Energiale kuuluva Balti Elektrijaama tööstusterritooriumil. Tehase valmimise järel luuakse Narva 50-100 otsest ja 200-400 kaudset töökohta. Tehas suudab tänaste plaanide järgi aastas ümber töödelda üle miljoni tonni tuhka ja siduda 250 000 tonni CO2, mille tulemusena valmib ca 500 000 tonni kaltsiumkarbonaati.
„Koostöös Eesti Energiaga ja tänu Eestis läbi viidud teadusuuringutele oleme suutnud viie aasta jooksul tõestada, et need miljonid tonnid tuhka, millele pole seni suudetud õiget rakendust leida, on tõelised materjalipangad. Neis mägedes on peidus mitmed Euroopa Liidus juba kriitiliseks kuulutatud toorained, mida me saame oma unikaalse lahendusega hakata nüüd tuhast välja võtma ja taaskasutama selle asemel, et neid saastavate meetoditega endiselt maa seest välja kaevata,“ ütles Ragn-Sellsi OSA Service juhatuse liige Alar Saluste. „Seetõttu on tootmisjuhil väga oluline kaal selle ringmajandusprojekti õnnestumises. Liialdamata võib öelda, et Taavil on meie meeskonnas suur vastutus ja võimalus maailma muuta.”
Põlevkivituhast kaltsiumi välja võtmine, sellesse CO2 sidumine ja lõpuks kaltsiumkarbonaadi tootmine on Ragn-Sellsi ringmajandusprojekti esimene etapp. Juba täna on uue tooraine vastu suurt huvi üles näidanud nii kodu- kui välismaised tööstused, sest seda saab kasutada värvide, aknaraamide, põrandakatete, paberi ja veel paljude igapäevaelus tarvilike esemete tootmiseks, vähendades samal ajal nende toodete süsiniku jalajälge.
Lisainfo
Alar Saluste
Ragn-Sells OSA Servicet OÜ
Juhatuse liige
Pressiteade
14. juuni 2024
Ragn-Sells käivitas täna Lääne-Virumaal Kunda tööstuspargis uue rehvipurustus tootmisüksuse T2O, mis suudab purustada kõik Eesti vanarehvid kummipuruks, millest Enefit Power toodab õli, potentsiaalset toorainet plasti- ja rõivatööstustele.
Eestis tekib aastas umbes 15 000 tonni vanarehvi, millelele suures osas ei ole siiani leitud mõistlikku taaskasutuslahendust. Näiteks teatas seni rehvidele taaskasutusega tegelenud tootjavastustusorganisatsioon, et eelmisel aastal saadeti 44% Eestis kogutud rehvidest tuhandete kilomeetrite kaugusele Indiasse, kus need väidetavalt taas rehvideks ümber töödeldi. Samuti on vanarehve seni kasutatud plokkidena karjääride ja tee-ehituses või lihtsalt maha maetud ning veel mujalgi, millel on vähe seost taaskasutusega.
Selline viis vanarehvide probleemi lahendamiseks ei rahuldanud mitut Eesti rehvimüüjat, mistõttu otsustasid Ragn-Sells ja Enefit Power seljad kokku panna, et lahendada aastatega süvenenud probleem. Selle tulemusena pandi Kundasse püsti Eestis ja kogu Balti regioonis esimese vanarehvide purustusliin T2O, mis lahti kirjutatult ja tõlkes tähendab rehvid õliks (Tyres to Oil).
Ragn-Sells Eesti juhatuse esimehe Kai Realo sõnul on koostöö Enefit Poweriga vanarehvide taaskasutamisel heaks näiteks suunast, kuhu Eesti peaks jäätmete käitlusel liikuma. “Oleme pikalt vaadanud jäätmeid kui midagi, mis on kasutu ja mõttetu rämps, samas kui enamik tarbimisest kõrvaldatu sisaldab sinna esialgselt pandud materjale, mida saaks kasutada tihti uuesti ja uuesti,” lausus Realo. “Ringmajandus ei ole midagi kunstlikult pealesurutut, vaid see on mõistlik lähenemine meile, kui ühiskonnale antud ressurssidele. Nutikad on need, kes ei raiska ega kuluta asjatult. Taaskasutus- ja ringluslahendused on nutika mõtlemise tulemused.”
Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola ütles, et nende tehastel on tegelikult võimekus vedelkütusteks ümber töödelda kõik Eestis, Lätis ja Leedus tekkivad vanarehvid. “Rehvid saab pürolüüsida vedelkütusteks, millest tulevikus on võimalik toota toormaterjali näiteks rõiva- ja plastitööstusele. Meie tehnoloogia abil saab vanarehvid kasutusele võtta uue toorainena, vähendada seeläbi teiste toormete kasutamist ja loodusesse sattuvat rehviprügi ning hoida keskkonda,” selgitas Vainola.
Uues Kunda rehvipurustus tootmisüksuses kummiosa purustatakse esmalt 100×100 mm ja seejärel 25×25 mm suurusteks tükkideks, mis sobivad Enefit Poweri Auvere pürolüüsitehasele õli tootmiseks. Vanarehvide kogumise ja T2O tootmisüksusesse toimetamise eest vastutab rehvide maaletoojate poolt loodud uus tootjavastutusorganisatsioon, MTÜ Estonian Tyre Recycling (ETR).
ETR-i tegevjuht Kaur Kuurme selgitas, et termiline töötlemine on maailmas järjest kasvav vanarehvide taaskasutusviis. “Eestis on osatud põlevkivi pürolüüsida juba enam kui 100 aastat. Tänu Ragn-Sellsi Balti regiooni moodsaimale liinile ning Eesti Energia unikaalsetele seadmetel suudame me seda nüüd rakenda vanarehvide probleemi lahendamisel,” lausus ta. “Sellega saame me olla maailmas suunanäitajad.”
Kuurme sõnul on nüüd Eesti rehvide maaletoojate jaoks lahendatud rehvide taaskasutamise küsimus, sest kahe ettevõtte koostöös suudetakse uueks tooraineks töödelda suurem kogus rehve, kui Eestis aastas tekib. “Samuti ei ole maaletoojad oma taaskasutuslahendustes edaspidi sõltuvad rahvusvahelisest logistikast või välispartneritest, kus alati võib ootamatusi tekkida, nagu senine praktika on ka näidanud,” lisas Kuurme. “Nüüd saab kõik rehvid siinsamas kohapeal ära käidelda, järgides olulisi keskkonnanõudeid ja see annab kindluse pikaajalise ning jätkusuuliku käitluslahenduse osas.”
Põhjamaade juhtiv keskkonna- ja ringmajandusettevõte Ragn-Sells investeeris Eesti esimese kestliku vanarehvide taaskasutuslahenduse loomiseks ligi 3 miljonit eurot. Viru-Nigula valda, Kunda tööstusparki püsti pandud täiesti uus rehvipurustus-tootmisüksus annab tööd 5 inimesele.
Fotod manuses uue rehvipurustus tootmisüksuse T2O käivitamisest:
Fotol 1 (vasakult): Kristjan Suurekivi – Rehvid Pluss OÜ juhatuse liige; Kaur Kuurme – tootjavastutusorganisatsiooni MTÜ Estonian Tyre Recycling tegevjuht; Andres Vainola – Enefit Poweri juhatuse esimees; Kai Realo – Ragn-Sells Eesti juhatuse esimees; Einar Vallbaum – Viru-Nigula vallavanem ja Ivo Jaanisoo – Kliimaministeeriumi asekantsler.
Rohkem fotosid 14.06.2024 avaüritusest (autor Rene Lutteurs):
Lisainfo
Katrin Kulderknup
Turundus- ja kommunikatsioonispetsialist
Ragn-Sells AS
+372 56601 110
4. juunil 2024 avas keskkonnaettevõte Ragn-Sells Rootsis Umeå lähistel asuvas tehases uue testikeskkonna. Selle keskuse eesmärgiks on töötada välja ja testida uusi ringlahendusi, eesmärgiga suurendada jäätmete ringlussevõttu ja vähendada esmaste materjalide kasutamist ning seeläbi ka kliimaheitmeid.
„Kui tõesti soovime jätkusuutlikku ühiskonda luua, peame ikka ja jälle kasutama juba olemasolevaid ressursse ja selleks peame pakkuma uusi ringmajanduse võimalusi. Uus testikeskkond võimaldab meil tegutseda kiiresti ja olla veelgi paindlikumad,” ütleb Camilla Sonnentheil, Ragn-Sells Recycling Rootsi äriarenduse juht.
ÜRO andmetel põhjustab esmaste materjalide kaevandamine ja töötlemine üle 50% kliimamuutustest. Sellest tulenevalt on ringlusesse võetud materjalidele praegusest enam toetuv majandus kõigis kliimaneutraalse ühiskonna nimel tehtavates jõupingutustes keskse tähtsusega.
„Ringlussevõtu tööstus on väga kiiresti muutumas ja me peame suutma nende muutustega sammu pidada ning neid juhtida. Testikeskkond on seega tähtis osa kogu Ragn-Sells grupi innovatsioonialastest ettevõtmistest, millega püüame leida uusi ringlahendusi materjalide ringlussevõtu suurendamiseks,” ütleb Ragn-Sells Recycling Rootsi tegevjuht Magnus Uvhagen.
4. juunil 2024 avas Ragn-Sells oma Umeå külje all asuvas tehases keskuse Ragn-Sells Future Solutions Hub*. Avamisel tutvustati testikeskkonda lähemalt, samuti käimasolevaid projekte, mille eesmärk on täiustada materjalide käitlemist ja arendada uusi ringlussevõtuprotsesse.
„Oleme kevadel läbi viinud mitmeid projekte. Muu hulgas uurisime ehitussektori materjalivoogusid, tekstiili ringlussevõttu ja kompostitavaid materjale, aga ka lehtklaasi ja lamineeritud klaasi,” ütleb Camilla Sonnentheil.
“On rõõm näha, et Ragn-Sells panustab jätkuvalt teadus- ja arendustegevusse ning olen kindel, et Ragn-Sells Grupi ettevõttena saame mitmeid Rootsi arendus- ja testimiskeskuses välja töötatud ringmajanduslahendusi tuua ka Eesti klientideni. Jätkusuutlik ettevõtlus köidab üha suuremat osa meie klientidest ning on hea teada, et ägedad kestlikud ideed saavad nüüd kindlas keskkonnas testitud,” kommenteeris testimiskeskuse rajamist Kai Realo, Ragn-Sells Eesti juhatuse esimees.
*Ragn-Sells Future Solutions Hub on arendus- ja testimiskeskus, mis on mõeldud uute Ragn-Sellsi tegevuste ja äri arendamisele suunatud meetodite testimiseks .
Lisateave:
Camilla Sonnentheil, Ragn-Sells Recycling Rootsi äriarenduse juht, camilla.sonnentheil@ragnsells.com, +46 70 927 21 15
Emma Ranerfors, Ragn-Sells grupi pressiesindaja, +46 70 927 24 16(0)10-723 24 16, press@ragnsells.com
Hea klient
Täname, et olete panustanud koos meiega keskkonnahoidu ja kogute liigiti oma pakendijäätmeid. Aastal 2023 jõudis Ragn-Sellsi poolt kohtkogumise (kollane kott ja korteriühistute mahutid) teel liigiti kogutud plast-, metall-, klaas- ja paberpakendist materjalina ringlusesse rohkem kui 65%.
On olnud rõõm näha, et teenuse kasutajate hulk on aastate jooksul jõudsalt kasvanud, kuid koos sellega on suurenenud vajadus ka täiendavate jäätmeveo ringide järgi. Samuti on jäätmevaldkonnas transporditeenuse osutamisega seotud kulud jätkuvalt kasvanud – kütusehind, palgakulud ning investeeringud kaasaegsetesse sõidukitesse.
Kui varasemalt oleme pakendite liigiti kogumisega seotud kulusid suutnud osaliselt katta materjalide müügituludest, siis paraku jätkuvalt ei ole see enam võimalik. Selleks, et saaksime pakkuda teile harjumuspärast ja mugavat lahendust pakendijäätmete liigiti kogumiseks, viime sisse muudatused teenuse osutamise piirkondades ja hinnastamise põhimõtetes.
Alates 1. juunist muutuvad Ragn-Sellsi pakendijäätmete teenuste osutamise tingimused alljärgnevalt:
- Tartu vallas ja Pärnu linnas rakendame pakendijäätmete kogumisele korraldatud jäätmeveo hanke raames kehtestatud teenuste hinnad.
- Pakendijäätmete kogumisteenuse muudame tasuliseks järgmistes piirkondades: Tallinna, Tartu ja Maardu linnas, Saue, Harku, Rae, Lääne-Harjumaa, Kiili, Jõelähtme ja Kuusalu vallas, Ida- ja Lääne-Virumaal ning Põhja-Pärnumaa ja Tori vallas.
- Pakendijäätmete kohtkogumise lõpetame järgmistes piirkondades: Haapsalu linnas, Jõgeva, Kanepi, Põlva, Kohila ja Lääne-Nigula vallas ning Võru linnas ja Võru vallas.
Piirkondades, mida eelpool mainitud ei ole, meie teenuste hinnad ja tingimused ei muutu.
Täiendavatele küsimustele leiate vastused meie kodulehelt https://www.ragnsells.ee/klienditugi/kkk/
01.06.2024 kehtima hakkav hinnakiri
2023. aasta jätkusuutlikkuse aruandes avab keskkonnaettevõte Ragn-Sells kõigile ukse ringmajandusse, mille ühe osana nähakse jäätmeid ainsa tõeliselt jätkusuutliku tooraine allikana. Ragn-Sellsi jätkusuutlikkuse alased pingutused on ettevõtte äristrateegias kesksel kohal ning rõhutavad keskkonnavastutuse kõrval ka majanduslikku kasu.
„Kui tõesti soovime jätkusuutlikku ühiskonda luua, peame ikka ja jälle kasutama juba olemasolevaid ressursse. Seega tahame kõiges, millega tegeleme, leida täiesti uue suhtumise jäätmetesse,” ütleb Ragn-Sells Grupi juht Lars Lindén.
Ragn-Sells on asunud ringmajandusele üleminekul eestvedaja rolli ning peab jäätmeid pigem väärtuslikuks ressursiks kui vaid korra kasutatavaks tooteks. Ettevõtte jätkusuutlikkuse alased tegevused on tihedalt kooskõlas ettevõtte äristrateegiaga ja keskenduvad planeedi vajaduste rahuldamiseks ringmajanduse lahenduste pakkumisele. Sellist tegevust takistab aga praegune suhtumine jäätmetesse. Ringmajanduses tuleb jäätmeid käsitleda kui jätkusuutlikku ressursside allikat. See nõuab aga ulatuslikke ja süstemaatilisi reforme nii seadusandluses kui ka ettevõtete tegevuspõhimõtetes.
„Viimasel aastal on jätkusuutlikkuse reguleerimisele hakatud rohkem tähelepanu pöörama eelkõige just Euroopa Liidu tasandil. Meil on väga hea meel sellist arengut näha. See on vajalik muutus, mis annab hoogu juurde ka jätkusuutlikusse suunatud rahavoogudele,” ütleb Ragn-Sells Grupi jätkusuutlikkuse juht Pär Larshans.
Ragn-Sells Grupi 2023. aasta puhastulu oli oodatust suurem, ehkki aasta varasemaga võrreldes veidi madalam. Kõigi kolme ärivaldkonna (Taaskasutus, Käitlemine ja ohutustamine ning Uued ärisuunad) kasum oli samas suurem kui eelarves planeeritud.
„Kui oleme rahaliselt tugevad, saame investeerida uuenduslikesse lahendustesse, mis on vajalikud ringmajandusele üleminekuks ning tagada ka oma igapäevaste tegevuste finantseerimist,” ütleb Ragn-Sells Grupi finantsjuht Madeleine Ljunggren.
Aruandes on toodud intervjuud Ragn-Sellsi Gruppi kuuluvate ettevõtete tegevjuhtidega, kirjeldamaks nende ettevõtete staatust ja fookust kohalikel turgudel. Rubriigis „2023. aasta aruandlus” kirjeldatakse Ragn-Sells Grupi jätkusuutlikkuse eesmärkidega seotud tegevusi ja saavutusi ning tehakse kokkuvõte grupi majandustulemustest.
„Eestis on Ragn-Sells saanud eeskujuks ringmajanduse ülemineku. Meie poolt pakutud teenused ning loodud meetodid näitavad, kuidas on võimalik jäätmeid muuta taaskasutatud materjalideks ja seejärel uuteks toodeteks. Selline tegevus on oluline tööstuse innustamiseks teisese toorme kasutuselevõtuks ja otsustajate veenmiseks,“ ütleb Ragn-Sells Eesti juhatuse esimees Kai Realo.
„Ragn-Sells Grupi jätkusuutlikkuse aruanne 2023 – tere tulemast ringmajandusse“ saab alla laadida SIIT.
Jätkusuutlikkuse aruanne on kinnitatud Ragn-Sells Grupi juhatuse 18. aprillil 2024 toimunud aastakoosolekul.
Lisateave:
Pär Larshans,
Ragn-Sells Grupi jätkusuutlikkuse direktor,
+46(0)70-927 29 63, par.larshans@ragnsells.com
Emma Ranerfors,
Ragn-Sells Grupi pressiesindaja,
+46(0)10-723 24 16, press@ragnsells.com
Kai Realo
Ragn-Sells Eesti juhatuse esimees
Ragn-Sells on juhtiv keskkonna- ja ringmajandusettevõte Põhjamaades. Meie eesmärk on olla 2023. aastaks kliimapositiivne ettevõte ja juhtida ühiskonna üleminekut ringmajandusele. Seda eesmärki silmas pidades oleme korraldanud kogu oma tänase äritegevuse.
5. jaanuaril 2023 jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastu võetud äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv ehk Corporate Sustainability Reporting Directive (CSRD), mis nõuab ettevõtetelt sotsiaalse, keskkonnaalase ja juhtimisalase (ESG) teabe esitamist. Laiem hulk suurettevõtteid ja ka börsil noteeritud VKE-sid peavad nüüd hakkama jätkusuutlikkusteavet avalikustama.
Kestlikkusaruanne on majandusaasta aruandes esitatud kokkuvõte eelnevale aastale, mis näitab, kuidas ettevõtte ärimudel mõjutab selle kestlikkust ja kuidas välised kestlikkustegurid ettevõtte tegevust mõjutavad. Aruande koostamise aluseks on kestlikkusaruandluse standardid (ESRS), mida kokku on 12: nendest 2 üldist, 5 keskkonna, 4 sotsiaalset ja 1 juhtimise standard.
Ragn-Sells, kui juhtiv jäätmekäitlus- ja ringmajandusettevõte on partneriks ja tahab kaasa aidata ettevõtete kestlikkusaruannete koostamisele ning olla valmis jagama vajalikke jäätmete kogumis- ja käitlusalaseid andmeid raporti tarbeks.
Ragn-Sells peab kõigi vastuvõetud ja käitlusesse suunatud jäätmete üle kliendipõhist arvestust ning usaldusväärse partnerina väljastab klientidele jäätmearuandeid. Kliendid saavad neid ka ise mugavalt Ragn-Sellsi iseteenindusest endale sobival ajal tasuta tellida. Jäätmearuanne sisaldab infot kliendi objekti(de)lt aadressipõhiselt kogutud jäätmete koguste üle, annab ülevaade jäätmekoodide ja -liikide lõikes kliendi poolt soovitud perioodil. Vajadusel ja koostöös kliendiga on võimalik leida ka lahendusi erisoovidele jäätmearuande sisu osas, millest enim on küsitud täiendavalt infot, mis on saanud kliendi jäätmetest ehk eelnevalt välja toodud infole lisaks toome välja (käitlus)toimingu.
2023. aasta märtsi algul lansseeris keskkonnaettevõte Ragn-Sells ettevõtetele suunatud uue teenuse reThink, mis aitab teha lihtsaid samme ettevõtte jätkusuutlikuma äritegevuse suunas.
Erinevate keskkonnasertifikaatide taotlemine on keeruline ja kallis. reThink teenus on kliendi jaoks aga lihtsaim ja soodsaim viis alustada ettevõtte jätkusuutlikkuse tõstmisega.
Protsesse näeb ette, et Ragn-Sellsi esindaja käib koos kliendiga läbi kogu nende jäätmeahela ning annab põhjaliku ja personaalse tagasiside vajadusel koos parendusettepanekutega, kuidas jäätmekäitlust tõhusamaks ja säästlikumaks muuta, et kergemini ringlahendustele üle liikuda.
reThink sertifikaadil on kolm taset: kuld, hõbe ja pronks. Kuldtase näitab, et ettevõttes on kasutusel parimad võimalikud kogumis- ja käitluslahendused. Hõbetasemega ettevõte on juba pööranud tähelepanu jätkusuutlike käitluslahenduste rakendamisele ja töötab pideva parendamise nimel. Pronkstasemega ettevõte näeb selget vajadust jätkusuutlikumate lahenduste järgi ja on valmis esimesi samme astuma.
Kliimaministeerium avalikustas 19.03.2024 jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, milles välja pakutud muudatustega kasvab ringlusse võetava materjali maht, mis loob eeldused uute tööstuste ja investeeringute tekkeks ka Eestis.
„Viimasel nädalal peale seda, kui Kliimaministeerium avalikustas jäätmereformi väljatöötamiskavatsuse, on planeeritud muudatuste peale olnud kuulda nii tugevaid poolt- kui vastuargumente ning kohati isegi hirmutamist, et kuidas see plaan kõigile kurnavaks osutub,“ alustab Ragn-Sells juhatuse esimees Kai Realo.
„Mõistan, et valdkonda mittetundval inimesel on keeruline otsustada, kellel siinkohal on õigus, kuid pean oma kohuseks ümber lükata err.ee portaalis ilmunud Eesti Keskkonnateenused AS juhatuse esimehe Argo Luude arvamusartiklis toodud argumente,“ sõnab Realo. „Juba 2021. aastal, üsna kohe peale Ragn-Sellsi tööleasumist kirjutasin enda sotsiaalmeedia kontol, kui oluline on igal inimesel panustada materjalide ringlusesse jõudmisse, sorteerides enda poolt tekitatud tarbimisjääke. Sadu tuhandeid tonne segaolmejäätmetes sisalduvast materjalist on tegelikult võimalik uuesti kasutusele võtta. Vaatamata avalikele pakendikonteineritele satub suur osa väärtuslikust plast-, klaas- ja metallpakenditest kahjuks olmejäätmete hulka ning olmejäätmete põletamise tõttu läheb suur osa taaskasutatavast materjalist raisku,“ selgitas ta.
19.03.2024 avalikustas Kliimaministeerium jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, milles välja pakutud muudatustega kasvab ringlusse võetava materjali maht, mis loob eeldused uute tööstuste ja investeeringute tekkeks ka Eestis. Elanike jaoks muudavad kavandatud muudatused jäätmete liigiti kogumise mugavamaks ja lihtsamaks, sest mitmeid jäätmeliike saab edaspidi ära anda kodule lähemal.
Realo lisas, et avalikustatud kavatsuse peale on Eesti Keskkonnateenused AS juhatuse esimees Argo Luude avaldanud 20.03.2024 ERR vahendusel arvamusloo, milles väidab, et peamine probleem ei seisne Eestis mitte prügisortimise mugavuste loomises, vaid sorditud jäätmete ringlusse võtmises. Luude esitab küsimuse, et mis kasu on lahendusest, et maja juures käib viis erinevat prügiautot viite erinevat jäätmeliiki kogumas, aga jäätmetest suurem osa lõpetab põletuses või prügilas? Samuti väidab Luude, et välja on kukkunud järjekordne kobarkäkk ning et eelnõu ei käsitle jäätmete ringlussevõtu tegelikku probleemi, milleks on jäätmete väärtuste puudumine paljudel juhtudel ka siis, kui jäätmed on liigiti kogutud.
Ragn-Sellsi juhatuse esimees selgitab, et ettevõte on pakendijäätmete ja mitmete teiste jäätmeliikide sorteerimisega tegelenud juba aastaid. „Väljasorteeritud ühetüübilistel ja kvaliteetsetel materjalipartiidel on toimiv turg ning kõik selliselt käideldud materjalid lähevad edasi ümbertöötlemisele, kus see muudetakse tööstuste jaoks taas tooraineks. Ragn-Sells grupp müüb üle kogu maailma sadu tuhandeid tonne materjali aastas – nii plast, kile, paber, kartong, metall kui klaas leiavad uuesti kasutamist,“ lisas Kai Realo.
Jäätmereformi eesmärk on, et segaolmejäätmete hulk Eestis väheneks ja samuti väheneks nende põletamine Iru elektrijaama katlas.
„Miks mõned jäätmevedajad uues olukorras probleemi näevad, on see, et jäätmete põletamine on olnud kõige lihtsam ja rahaliselt soodsam võimalus,“ räägib Realo ja lisab, et Luude näebki jäätmereformi mõju oma ärile kahjulikult ja tema rahulolematus jäätmereformiga on arusaadav.
„Eesti Keskkonnateenused ongi Eestis kõige suuremad segaolmejäätmete vedajad ning enamik sellest jõuab Iru jäätmepõletusahju. Olukorras, kus jäätmete põletamine muutub kallimaks ning pakendite ringlussevõtt eelistatuks, hakkab jäätmereform arusaadavalt EKT äri piirama. Luude märgib ka, et paljudel liigiti kogutud jäätmetel puudub väärtus,“ märgib Realo. „Osaliselt on see isegi varem tõene olnud, sest loodusest tooraine kaevandamine on siiani soodsam olnud kui juba toodetud materjalide uuesti kasutuselevõtt. Vahepeal on aga tehnoloogiad arenenud ning ka vajadus teisese tooraine järgi kasvanud, sest esmast toorainet enam lihtsalt pole piisavalt (nt EU kriitiliste toorainete nimekiri) või on tootjatele pandud kohustus teisest toorainet oma tootmises kasutada (nt plastpudelid jm),“ selgitab Ragn-Sellsi juhatuse esimees.
„Ragn-Sellsi eesmärk on toetada ringmajandust ning selle heaks on loodud erinevat liiki jäätmete sorteerimine, sest seda tehes suurendame jäätmevoost väärtusliku materjali kättesaamist ja selle suunamist teisese toorainena ringlusesse,“ lisab Kai Realo.
„Ilmselt osalt ka seetõttu, et Eestis ei ole jäätmete sorteerimine ja sorteeritud materjali ringlusesse suunamine veel väga levinud, ei ole meil arenenud ka vastavat tööstust, mis muudaks kogutud materjalid uuesti tooraineks,“ märgib Realo ja lisab, et näitena saab tuua selle, et enamus Eestis ja ka Skandinaavias ning Saksamaal kogutud plaste viiakse Leetu, sest seal on antud tööstussuund paremini arenenud.
Iga kohalik omavalitsus peab korraldama biojäätmete liigiti kogumise tekkekohalt, kui neid tekkekohal ei kompostita ja seoses sellega palume kõigi sisuliste küsimustega pöörduda oma kohaliku omavalitsuse poole.
Kohalik omavalitsus otsustab milliseid jäätmeid kogutakse ja sorteeritakse ning vahel ka selle kui tihti toimub jäätmete (sh biojäätmete äravedu). Kohaliku omavalitsuse otsustada on ka see, millistel tingimustel jäätmete kogumisest vabastatakse (nt biojäätmete kogumise asemel nende kompostimine). Seetõttu palume kõigil eeltoodud teemadel esitada oma küsimused kohalikule omavalitsusele.
Biojäätmete sorteerimise ja kogumise kohta leiate kindlasti infot oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse kodulehelt. Põhjalik info biojäätmete sorteerimise kohta on toodud Kliimaministeeriumi kodulehel https://kliimaministeerium.ee/biojaatmed.
Ragn-Sells kodulehelt leiab samuti vastuseid enamlevinud küsimustele biojäätmete kohta https://ragnsells.ee/kuukiri/biojaatmete-sorteerimine/ .
Ragn-Sells kui jäätmeveo teenuse pakkuja saab teid aidata ka vajaliku mahuti soetamisel ning selle saate vormistada väga lihtsalt Ragn-Sellsi kodulehe kaudu https://www.ragnsells.ee/service/prugikonteineri-rent-ja-muuk/ .
Juhime aga tähelepanu, et kuna mahutite nõudlus on hetkel suurenenud, siis võib mahuti tarne võtta tavapärasest kauem aega, kuid kõik tellimused veebikeskkonnas jõuavad meieni ning saavad täidetud.
Aasta algus on Ragn-Sells klienditeenindusele kaasa toonud päringute hüppelise kasvu seoses aasta lõpetamise ja käibemaksu muudatuse tõttu koondarvete väljasaatmisega ning biojäätmete kogumise kohustuslikuks muutumisega. Seoses päringute hulga olulise kasvuga ei suuda klienditeenindus ajutiselt kinni pidada tavapärastest vastamisaegadest ning kliendipäringutele vastamine võib viibida.
Selleks, et leiaksite aga oma küsimustele võimalikult kiirelt vastuse, juhime siinkohal tähelepanu järgmisele:
- Kui teil on küsimusi jäätmete sh biojäätmete sorteerimise ja komposteerimise korra kohta, siis palume pöörduda nendega kohaliku omavalitsuse poole. Korraldatud jäätmeveo hanke tingimused (milliste jäätmete kogumine ja sorteerimine on omavalitsuses korraldatud ning milliste põhimõtete alusel jäätmete vedu korraldatakse) on kehtestatud kohaliku omavalitsuse poolt ning jäätmevedaja lähtub omavalitsusega sõlmitud lepingu tingimustest. Ka see, mil moel biojäätmete sorteerimisest vabastus saada (nt komposteerimine) on kohaliku omavalitsuse otsustada.
- Kui olete tellinud Ragn-Sells kodulehe kaudu jäätmemahuti, siis see tellimus on vastu võetud. Suurenenud mahutite nõudlusega (nt biojäätmete mahutid) paraku veo- ja paigaldusteenused viibivad. Tegeleme mahutite logistikaga igapäevaselt ning kõik mahutid paigaldatakse esimesel võimalusel.
- Kui teil on küsimusi jäätmete veograafiku ja/või graafikujärgsete teenuste kohta, siis leiate infot Ragn-Sells Iseteeninduses https://www.ragnsells.ee/login/
Ja veel – kui olete meile saatnud e-kirja, siis kinnitame, et see ei jää tähelepanuta ka siis kui sellele vastamine viibib. Seetõttu palume kannatlikkust vastuse ootamisel ning mitte kirjutada samal teemal uuesti ja uuesti, sest ka see lisab täiendavat töökoormust ja pikendab vastuste andmise aega.
Loodame, et ülaltoodud informatsioon aitab teil jõuda oma küsimuste lahendamisele kiiremini. Ja vabandame veelkord, et klienditeeninduse ülekoormuse tõttu päringutele vastamine võtab pisut kauem aega kui tavapäraselt.
Ragn-Sells klienditeenindus