Vertikaalne mets – jätkusuutlik linnaelamu

2014. aastal valmis Milanos, Porta Nuova linnaosas, Itaalia arhitektide Stefano Boeri, Gianandrea Barreca ja Giovanni La Varra ehitusprojekt Bosco Verticale. Projekti nimi tähendab tõlkes vertikaalset metsa ning selle põhitees on olla esmajoones koduks metsale, kus muuhulgas elavad ka inimesed ja linnud.

Hoone, mis taastab linnaruumi bioloogilise mitmekesisuse

Vertikaalne mets kujutab endast kahte, 80- ja 120- meetrist tornmaja (võrdluseks vastavalt Olümpia hotell ja Swissôtel Tallinn), mille küljes kasvab 800 puud, 15 000 pinnakattetaime ja 5000 põõsast. Taimestik, mis maapinnale laotatuna asetseks umbes 30 000 m² suurusel pindalal, võtab siinjuures enda alla vaid 3000 m² pinnast.

Hoonele ja linnaruumi sobivat taimestikku töötati välja kolm aastat koos botaanikute ja etoloogidega, võimaldamaks taimedele ideaalseid kasvutingimusi. Projektis kasutatavad taimed kultiveeriti eelnevalt spetsiaalsetes, hoonele omastes tingimustes, et lõplik kohanemine taimestikule võimalikult sujuvalt kulgeks.

Puid mahutavad igale korterile kuuluvad väljapoole eenduvad astmelised rõdud. Kõige väikesem korter on 65 m² ja ka sellel on väike metsaterrass. Suurim korter on ligi 450 m² ning selle juurde kuulub 80 m² metsaterrass. Maja küljes kasvav taimestik saab niisutust taaskasutatud veesüsteemist, see tähendab, et korterite äravooluvesi suunatakse taimede kastmiseks.

Täna on vertikaalne mets koduks umbes 20nele erinevale linnuliigile, rääkimata puu- ja taimeliikidest, mida arhitekt ise peab hoone peamisteks rentnikeks. Esindatud on muuhulgas näiteks pirni- ja õunapuud, erinevat sorti tammed, kirsi- ja oliivipuud ning veel mitmed teised liigid.

Järjest suureneva õhusaaste ja asustustihedusega urbaniseerunud keskkond taas roheliseks

Erinevalt tavapärastest klaas- või kivifassaadidest, ei peegelda ega suurenda taimedest koosnev fassaad päikesekiiri, vaid hoopis filtreerib neid, luues niiviisi sisemise, metsale omase mikrokliima. „Roheline kardin“ reguleerib niiskust, puhastab saastunud linnaõhku tolmuosakestest, toodab hapnikku, neelab süsihappegaasi, tasakaalustab äärmuslikke temperatuurikõikumisi ja vähendab mürareostust.

Hoone positiivset mõju kinnitavad ka elanikud, kes on seal resideerunud juba elamu valmimisest saadik. Tuuakse välja nii mürakindlust, mõnusat temperatuuri kui ka igakuiste elamiskulude vähenemist. Suvel hoiab taimestik temperatuuri madalamana, mistõttu väheneb kliimaseadme kasutamine ning talvel on vähem kütmist tänu tekkivale kasvuhooneefektile.

Lendavad aednikud

Lisaks eristuvale arhitektuurile kuulub hoone juurde veel üks omanäoline komponent – „lendavad aednikud“. See on spetsiaalne arborist-mägironijatest koosnev meeskond, kes kord aastas laskuvad mägironimistehnika abil mööda hoonet alla, teostamaks pügamist ja kontrollimaks taimede heaolu.

Täna kerkib Stefano Boeri juhendamisel vertikaalseid metsasid juba üle maailma, näiteks Prantsusmaale, Šveitsi, Albaaniasse, Hollandissse, Belgiasse, Hiina ja Egiptusesse. Ajal, mil linnad võitlevad jätkuvalt õhusaaste, elamispinna puuduse ja kliimamuutustega, võib vertikaalsetest metsadest kujuneda tuleviku jaoks väga vajalik elamuarhitektuur.

Allikad: Stefano Boeri Architetti, Inexhibit, Greenroofs, CNBC