Prügisaared on pindalalt suuremad kui Ameerika

Pürgisaared vaadatuna kosmosest

Kas suudate ette kujutada saart, mis on Saaremaast 658 korda suurem? Kas suudate veel seejuures kujutada, et see saar on moodustunud prügist, mis on inimtegevuse tulemsel sattunud merre?

Seitsmes kontinent - prügisaared vaikses ookeanis on suuremad kui Ameerika Author: John Papasian, John Bradley/The Independent 

Igal aastal visatakse merre 6.4 miljonit tonni (!)plastikjäätmeid (Eestis tekib ca 0,3 miljonit tonni olmejäätmeid aastas), millest tänaseks on tekkinud Vaiksesse ookeani prügisaared, mida kutsutakse „Seitmendaks kontinendiks“

Prügisaarte paksus on kohati 10 meetrit, Nende märkamise teeb rakseks asjaolu, et prügi ei asu veepinnal vaid mõnevõrra selle all. Isegi kui sõita laevaga selle kohal võib meeletu prügikogum jääda märkamatuks. Siiski on veealused prügiväljad selgelt nähtavad sateliidifotodelt

Pürgisaared vaadatuna kosmosest
Vette (ja üldse keskkonda) sattunud prügi tõttu hukkub igal aastal loendamatul hulgal loomi ja linde. Mereasukad ja linnud hukkuvad jäädes vees ulpivasse prügisse kinni või satub see prügi nende organismi. Pildil olev lind on leitud tuhandete miilide kauguselt inimasutusest põhjuseks petlikult toidupähe söödud plastik.

Tuhandete miilide kauguselt inimasutusest leitud lind, surma põhjuseks petlikult toidupähe söödud plastik. Author: Chris Jordan

Veekogudesse sattunud plastik on muutunud arengumaades elatusallikaks, kus triivitakse paatidega lahesoppides õngitsedes välja väärtuslikumat materjali. Veekogud on kaetud paksu plastikihiga ja loomulikult on enamus ökosüsteemist hävinenud ning kuigi osad kohalikud tõestavad vastupidist on need veekogud ujumiseks täiesti välistatud.

Saastunud veekogu Philipiinidel

Lisaks arengumaadele on ookeanites olev prügi tugevalt mõjutamas ka arenenud riike. Näiteks toovad hoovused Hawaii randadesse tohutul hulgal saasta mille tulemusel on osades kohtades rohkem plastikut kui looduslikult kaunist liivast rannajoont. Üks näide on Kamilo Beach mida täna teatakse kui „Plastic Beach“ (Plastiku rand)

Hoovused toovad prügi Hawaii randadesse Allikas: State of Hawaii

Kuigi aeg-ajalt kipume oma riiki, laiuskraade ja valitsust kiruma peame me siiski tunnistama, et elame võrratus kohas, kus saab nautida puhtaid veekogusid ja randu. Piisab vaid lühikest aega viibida näiteks aasia arengumaades, et mõista kui väärtuslik on Eesti puhas keskkond ja kui tühine on selle eest igakuiselt loovutada mõned eurod, et tekkinud jäätmed saaks keskkonnaohutult käideldud.

Koostas: Rainer Pesti Ragn-Sells AS Turundusjuht

5 Kommentaari

  1. Nendest saartest on juba aastaid räägitud. Miks midagi ette ei võeta? Väidetavalt on maailm praegu töötuid täis. Kõik se mees kahvad kätte ja paatidega merele. Kogu selle jama saaks vb ka mingi suurema pumbaga sealt kätte. Suure mahutavusega tankerid on meil ka olemas. Need võiks nafta asemel paar satsi prügi vedada. Kasvõi seadustega kohustada vm. Ei saa aru, mida me nendest terve elu kilekottidest ja pudelikorkidest toitunud linnu korjustest niisama vahime?

  2. Iirimaal kehtestati „kilekoti maks“, mis on ca 2 krooni ühe koti kohta. Selle peab kinni maksma tarbija. Tänu sellele maksule vähenes kilekottide kasutus riigis enam kui 90%!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga