Kas kujutad ette tuhamägedeta Ida-Virumaad?

Originaallugu: Delfi Ärileht, 25.08.2021. Autor: Siiri Liiva.

Seitse aastat tagasi saatis Ragn-Sells Rootsi emafirma laboritesse mõned tonnid põlevkivituhka, mida siis neli aastat uuriti Selle tulemusel jõuti järeldusele, et siinne põlevkivituhk – eriti elektritootmises tekkinu – sisaldab kolmandiku ulatuses kaltsiumi. Sellest omakorda on võimalik toota väga puhast kaltsiumkarbonaati, mida kasutatakse suures hulgas tööstusharudes alustades paberi- ja ehitusmaterjalide tootmisest ning lõpetades toidu- ja ravimitööstusega.

„Praeguseks on Eestis ladestunud kuskil 600 miljonit tonni elektritootmises tekkinud põlevkivituhka,” ütleb Alar Saluste, kes on Ragn-Sellsi Ida-Virumaale plaanitava põlevkivituha töötlemise tehase projekti juhtinud 2019. aastast. Kui lisada mainitud kogusele ka õlitootmises ja mujal tekkinud põlevkivituhka, on selle hulk lausa kaks-kolm korda suurem. Arvestada tuleb aga, et elektritootmises tekkinud tuhast on suudetud ringlusse suunata ainult 1%.

OSA projektijuht Alar Saluste. Foto: Priit Simson

Samal ajal tekib üle maailma kaltsiumkarbonaadi tootmises väga palju CO2. „Nagu tsemenditootminegi emiteerib ühe tonni kaltsiumkarbonaadi tootmine tonni CO2,” märgib Saluste. Maailmas kaevandatakse aastas aga 16–22 miljonit tonni ülipuhast kaltsiumkarbonaati. Ragn-Sells lubab Ida-Virumaale kavandatavasse tehasesse kliimapositiivset tootmisprotsessi, sest selle käigus nad seovad rohkem CO2, kui õhku paiskavad.

Heitmed puuduvad

„Me ei pea tootmisprotsessis midagi põletama – tänu sellele meil praktiliselt puuduvad heitmed –, meil puudub ka veeheide, kogu vee saame taaskasutada,” kirjeldab Saluste. See teeb jäätmefirma Ida-Viru tehasest Põhjamaade ja Balti riikide suurima ringmajandusprojekti. Selle aasta kevadel tehti Soomes ka esimesed tööstuslikud katsed, mis olid ettevõtte jaoks edukad. Seega on otsustatud tehase plaaniga järgmisse faasi liikuda. „Selle aasta juunis tegi omanik järgmise finantseerimisotsuse,” sõnab Saluste.

Mullu esitas Ragn-Sells Euroopa patendiametisse globaalse patendi taotlused. Kuigi nende menetlemine võib veel mõned aastad aega võtta, on ettevõtte tehnoloogial taotluste esitamise päevast kaitse olemas. Põlevkivituhas sisalduvate ainete uurimise käigus on tehtud palju koostööd Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli teadlastega, peale ettevõtte on uuringuid rahastanud ka Archimedes ja EAS.

Ragn-Sells OSA Service Põlevkivituhad
Põlevkivituhkade projektijuht Alar Saluste koos teadlastega teostavad tuhamäel proovide võtmist. Taustal olev ala on Ida-Virumaal asuva 350 miljonist tonnis koosneva tuhamäe tipp.

Seni on projekti investeeritud 1,2–1,3 miljonit eurot, sellest umbes 900 000 on arendusse pannud ettevõte ise. Investeeringute maht, mis tuleb projekti teha veel praegusest ehituseni, on hinnangute järgi 5–7 miljonit eurot. Ehitusluba loodetakse saada hiljemalt 2024. aasta alguseks.

„Nüüd valmistamegi ette järgmisi tegevusi ja järgmise taseme juhtprojekti, kus katsetame tehnoloogiat ja toodet juba järgmiste klientide jaoks, et nad saaksid seda Eestis toodetud kaltsiumkarbonaati omakorda katsetada lõpptoodangu valmistamises,” ütleb Ragn-Sellsi projektijuht. „Kaltsiumkarbonaati kasutatakse paberitootmises, plastakende valmistamises, igasugustes põrandakatetes, mis sisaldavad polümeere, pigmentidena värvides, montaažiliimides, silikoonides. Parimad näited on aga kindlasti ravimi- ja toiduainetööstus,” loetleb Saluste.

Nimelt on kaltsiumkarbonaat see, millest 99,9% ulatuses koosnevad tabletid. Ka kasutatakse seda värvainena veganipiimades, näiteks kaerapiimas. „Meie esialgu ei sihi toidu- ega ravimitööstust, sest need on nišitootmised,” sõnab Ragn-Sellsi projektijuht. Tema sõnul vaatab ettevõte ennekõike Euroopa suuri paberi- ja ehitusmaterjalide tootjaid. Esimesed potentsiaalsed kliendid on juba neid leidnud.

Kaltsiumkarbonaat, mida saab toota põlevkivituhast. Foto: Priit Simson

„Praegu on meil sõlmimisel leping ühe Euroopa suurtootjaga, et nad hakkaks põlevkivituhas kaltsiumkarbonaati katsetama,” ütleb Saluste. Enne seda oli sõlmitud koostöölepe suure Saksa plastaknatootja Gealaniga. „Nendega oleme juba ligi aasta koostööd teinud, esimesed proovitooted on valminud ning oleme saanud ülimalt väärtuslikku tagasisidet, mida enda toote juures täiendada” märgib Ragn-Sellsi projektijuht.

Jäätmed ringlusesse

Mis aga annab ettevõttele kindluse sellise tehase püstitamiseks? 140 aastat tagasi Rootsis asutatud perefirma tegeleb üksnes klassikalise kodude olmejäätmete äraveoga veel ainult Eestis, mujal on kontsern juba viimased 15 aastat pigem arendanud tööstuslahendusi ja uusi tehnoloogiaid, mis võimaldaksid tööstusjäätmeid, iseäranis ohtlikke jäätmeid ringlusse võtta. „See, mis teeb jäätmed ohtlikuks, on tihti ka see, mis annab neile väärtuse. Kui jäätmeid on aastakümneid ohtlikkuse tõttu maasse ladestatud, siis uute tehnoloogiate arenedes hakatakse neid ladestuskohtasid vaatama kui võimalikke materjalipankasid, kust saadavat ümber töödelda ja tooraineks muuta,” kirjeldab Saluste.

Ida-Virumaale plaanitava põlevkivituha töötlemise tehase rajamine poleks Ragn-Sellsil esimene kord uut tehnoloogiat arendada ja rakendada. Järgmise aasta kevadel valmib ettevõttel Stockholmi külje all tehas, mis hakkab olmejäätmete põletustuhka tööstuslikeks sooladeks väärindama. Ka kavatseb ettevõte rajada Saksamaale tehase, kus töödeldaks ümber reoveemudatuhka. Selle käigus saadakse fosforit, mida kasutatakse põllumajanduses.

Ragn-Sells Ash2Salt lendtuhad
Rootsisse rajatav tehas, mis hakkab olmejäätmete põletustuhka tööstuslikeks sooladeks väärindama.

Kui Rootsi tehas suudab töödelda 150 000 tonni jäätmeid ja läheb ettevõttele maksma 55 miljonit eurot, siis Eestisse 2025. aastaks plaanitav tehas oleks mitu korda võimsam ja kallim. 2025. aastaks tahab ettevõte panna püsti 200–250 miljoni eurose tehase, mille võime oleks taaskasutada miljon tonni põlevkivituhka ja toota 500 000 tonni väga puhast kaltsiumkarbonaati. 2035. aastaks saaks tehase tootmismahtu 15 korda suurendada.

„Meil on 50 aasta visioon: tuhamägedeta Eesti,” ütleb Saluste. Ida-Virumaale plaanitava tehasega loodab Ragn-Sells põlevkivituhamäed 2070. aastaks piirkonnast likvideerida. Siiski tuleb ettevõttel enne, kui nad jõuavad tehase ehituseni, veel mitmest takistusest üle saada. Näiteks on lahtine tehase asukoht.

Mullu detsembris otsustas Narva-Jõesuu volikogu, et ei algatata tehase eriplaneeringut, sest tehase tegevus jätaks omavalitsuse, mis niigi on pidanud viimastel aastatel leppima senisest palju väiksema tulubaasiga, ilma keskkonnatasust, mis küündib 80 000 euroni aastas. Ragn-Sellsi projektijuhi sõnul võtsid seejärel mitu Narva-Jõesuu lähivalda nendega ühendust ja pakkusid koostööd. Asukoha loodab ettevõte välja valida oktoobri keskpaigaks.

Kaltsium pole aga ainus siinses põlevkivituhas sisalduv kasulik tooraine. „Magneesium ja räni on järgmised komponendid, mis on selles materjalis pärast seda, kui me kaltsiumi ära võtame. Kaltsium on neist ainetest kõige reaktiivsem, selline tuhkade väärindamine loob Ida-Virumaale palju uusi võimalusi,” rõhutab Saluste. Ragn-Sells on läbi uurinud nii Eesti Energiale kuuluva Auvere kui ka kahe Narva elektrijaama juurde jääva tuhamäe materjali.

„See projekt on suurem kui Ragn-Sells, see on suurem kui Eesti – see projekt peaks näitama teed, kuidas luua lisaväärtust,” rõhutab Ragn-Sellsi projektijuht. Tema kinnitusel ei heiduta neid selle projekti realiseerimise teel ka kõik teised suurprojektid, mida Ida-Virumaale plaanitakse. „Seal pigem on koostöö küsimus – need otsused langetavad kohalikud omavalitsused ja inimesed.”

1 Kommentaar

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.