Jaanilõkkes põletage vaid looduslikke materjale

Jaanipäev kattub Eestimaa suuremate ja väiksemate lõketega. Üsna tihti näeme „oskuslikke“ lõkkemeistreid, kes on tulekolde vanaõli, ruberoidi või autorehvi abil põlema suutnud süüdata. Meenutame, et eelmainitud asjade põletamisel lendleb keskkonda saaste, mis on inimese tekitatud looduskahju üks räigemaid vorme.

Tehismaterjalide põletamine tekitab vähki.

Muidugi on mugav, kui kõigest kasutust saab jaanilõkke abil lihtsa vaevaga ja justkui tasuta lahti. Keskkonna suhtes on rehvide, värvitud puidu, uste, mööbli, pakendite ja muu sellise põletamisel tegemist aga korvamatu kahjuga.

Lõkkes on põlemistemperatuurid väga madalad ja põlemine ei ole täielik. See tähendab, et tekib palju kahjulikku saastet, mis suure tõenäosusega maandub kas põletaja enda või tema naabrite hoovis. Just, saaste kukub lõpuks sinna samasse, kus asuvad marjapõõsad ja maasikapeenrad, mille vilju armastame otse suhu pista uskudes, et need on puhtad.

Töödeldud materjalide ja prügi põletamisel tekivad dioksiidid, mis on ülimalt mürgised ja püsivad maapinnas aastaid sattudes nii toiduahelasse. Prügi põletamisel dioksiidid on kahjuks ka vähki tekitavad.

Miks Irus võib põletada, aga kodus ei või

Mõned argumenteerijad väidavad, et nagunii põletatakse ära, pole vahet, kas lõkkes või Iru elektrijaamas. Irus on siiski kordades kõrgemad temperatuurid ja seega põlemine puhtam. Kuid veelgi olulisem on, et sinna on investeeritud kümneid miljoneid eurosid puhastus- ja filtersüsteemidesse. Tsiteerides Säästva Eesti Instituudi vanemeksperti Harri Moorat „Kui põletada kodus lõkkes üks paar saapaid, tekitab see sama palju mürgiseid dioksiide kui Iru elektrijaamas tekib 20 aasta jooksul“

 

 

Meeleolukat ja keskkonnasõbralikku jaaniõhtut

 

Kategooriad: Muu

1 Kommentaar

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga