Loe ja vaata: milline on elu Maal pärast 2-kraadist temperatuuritõusu?

Ameerika teadusajakirjanik David Wallace-Wells kirjeldab oma raamatus „Elamiskõlbmatu Maa. Elu pärast kliima soojenemist“ muutusi, mis ootavad inimkonda ees seoses kliimamuutustega kaasnevate probleemidega. Need muutused jõuavad kõikjale, mõjutades viljasaaki, pandeemiaid, pagulaskriise ja kodusõdu, kuritegude laineid, vihmavalinguid ja äärmuslikku põuda, kultuuri ja ajalookäsitlust, poliitikat ja majanduskasvu.

Kõige hullemate muutuste ärahoidmiseks leppisid 2015. aastal 196 riiki kokku, et ülemaailmne keskmine temperatuur ei tohi tõusta üle 1,5 °C võrreldes tööstusrevolutioonieelse tasemega. Kuna temperatuuritõusu väljendavad arvud on väga väikesed, on tihti raske hoomata, miks sellest niivõrd palju räägitakse. Allpool toome välja Wallace-Wellsi kirjeldatud muutused suuremate temperatuuritõusude korral.

2ºC temperatuuri tõus (kõige optimistlikum stsenaarium)

Keskmise temperatuuri 2ºC tõusu juures hakkavad hävima liustikud, veenappuse käes kannatavate inimeste arv suureneb 400 miljoni võrra, Maa ekvaatori lähedal asuvad suured linnad muutuvad elamiskõlbmatuks ja isegi kaugel põhjas põhjustavad kuumalained igal suvel tuhandete inimeste surma. See tooks kaasa 40-80% rohkem sõdu, Indias esineks 32 korda rohkem äärmuslikke kuumalaineid ja igaüks neist kestaks 5 korda kauem kui endisajal, mis avaldaks mõju 93 korda rohkematele inimestele.

2ºC temperatuuritõusu korral kaotaks lisaks 150 miljonit inimest elu õhusaaste tõttu, tormid ja üleujutused, mis esinevad kord sajandis, tabaksid meid igal aastal ja paljud linnad Lõuna-Aasias ja Lähis-Idas, mis on tänapäeval koduks miljonitele inimestele, muutuksid suviti nii palavaks, et sageli poleks surmava kuumarabanduse ohu tõttu võimalik väljas viibida.

3ºC temperatuuri tõus

3ºC keskmise temperatuuri tõusu juures tabab Lõuna-Euroopat püsiv põud, Kesk-Ameerika keskmine põuaperiood kestaks 19 kuud kauem ning Kariibi mere piirkonnas 21 kuud kauem. Põhja-Aafrikas kestaks põud 5 aastat kauem. Vahemeremaades häviks iga-aastases maastikupõlengutes kaks korda rohkem maa-alasid ja Ameerika Ühendriikides 6 või rohkem korda enam.

4ºC temperatuuri tõus

Kui me ei muuda olulisel määral õhku paisatavate heitgaaside koguseid, on 2100. aastaks Maa keskmine temperatuur tõusnud rohkem kui 4ºC võrra. Mõne hinnangu järgi tähendaks see terve Aafrika, Austraalia ja Ameerika Ühendriikide, Patagooniast põhja jäävate Lõuna-Ameerika piirkondade ja Siberist lõunas asuvate Aasia alade muutumist elamiskõlbmatuks liigse kuumuse, kõrbestumise ja üleujutuste tõttu. Need piirkonnad ja paljud teisedki alad muutuvad inimasustusele ebasõbralikuks.

4ºC keskmise temperatuuri tõusu juures esineks igal aastal ainuüksi Ladina-Ameerikas dengue viiruspalavikku 8 miljoni juhtumi võrra rohkem ja me hakkaksime kogema iga-aastaseid ülemaailmseid toidukriise. Kuumusest põhjustatud surmade arv tõuseks 9%. Jõgede üleujutustest põhjustatud kahjud kasvaksid Bangladeshis 30-kordselt, Indias 20-kordselt ja Ühendkuningriigis isegi 60-kordselt. Mõnda piirkonda võib tabada 6 kliimasoojenemisest põhjustatud looduskatastroofi samaaegselt ja ülemaailmselt ulatuksid kahjud rohkem kui 600 triljoni dollarini – seda on 2 korda rohkem terve maailma kogurikkusest tänasel päeval.

Veel on võimalik kurssi muuta

Teadmine, et oleme globaalses soojenemises ise süüdi peaks mõjuma lohutavalt, mitte meeleheidet tekitavalt, ükskõik kui mõistetamatult suured ja keerulised seda põhjustanud protsessid meie hinnangul ka poleks. Teadmine, et oleme ise vastutavad kõikide globaalse soojenemisega kaasnevate tagajärgede eest, peaks andma meile rohkem enesekindlust sellega tegelemisel, mitte vastupidi.

Mõned asutused ja inimesed, nagu näiteks naftaettevõtted ja nende poliitilised toetajad, on kliima soojenemises rohkem süüdi kui teised. Vastutuse koorem on aga liiga suur selleks, et lasta sel langeda vaid väheste õlgadele, ükskõik kui lohutav ka poleks mõelda, et meil tuleks tegeleda vaid paari pahalasega. Kõik me tekitame tulevastele põlvedele juurde kannatusi, kui lülitame põlema tule, ostame lennupileti või jätame hääletamata.

Fossiilsete kütuste kasutamise lõpetamine tööstuses mõjub hirmutavalt ja seda peab tegema üsna lühikese ajaga – 2040. aastaks. Vahepeal saame teha aga palju muud kasulikku ja me kõik jagame vastutust järgmiste sammude astumise üle. 4ºC temperatuuritõusu saavutamise ees ei seisa miskit muud kui meie enda soov muuta kurssi, mida peame tegema veel praeguse seisuga.

Raamatusoovitus: David Wallace-Wells „Elamiskõlbmatu Maa. Elu pärast kliima soojenemist“. Raamat on mõtisklus meie endi põhjustatud hävingu üle ja kirglik üleskutse tegudele. Kui meie planeet viidi katastroofi äärele üheainsa põlvkonna eluea jooksul, peab ka üksainus põlvkond võtma endale vastutuse hävingu ärahoidmise eest.

Loe lisaks:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.