Kai Realo: kuidas saab Eestis tähistada rõõmsaid jõule ka 2047. aastal?

Pooled kliimaheitmed on tingitud sellest, et ammutame pidevalt kõige jaoks uut toormaterjali, alustades hoonete ehitamisest kuni jõulukingitusteni välja. Ainuüksi keskmine eestlane tarbib 2,5 korda rohkem kui planeet suudab ressursse taastoota. Selleks et Eesti elanikud saaksid nautida rõõmsaid jõule ka 25 aasta pärast, on vaja uut lähenemisviisi, kus fookuses on ringmajandus ja toormaterjali allikaks on jäätmed, kirjutab Kai Realo keskkonnaettevõttest Ragn-Sells.

Ragn-Sells Eesti juht Kai Realo

Jõulujutt ringmajanduse ajastul: eestlaste jõulud aastal 2047

„Oh, hõljuklaud, lõpuks ometi!“ hõiskab 15-aastane tüdruk kuusepuu alt leitud kingipakki avades. Lõpuks ometi saab ta ise jalgpallitrenni minna ega pea enam vanematelt küüti lunima.

Eelnevatel aastatel pole vanemad tüdruku soovi saanud paraku täita. Hiina kontroll mineraalainete üle, mida on vaja väikese hõljuki valgustamiseks kasutatavate akude jaoks, muutis trendika transporditeenuse liialt kalliks. Õnneks, pärast 2040ndate aastate keskel toimunud otsustava tähtsusega tippkohtumist, õnnestus Euroopal viimaks tagada toorainete ringlussevõtt ja hinnad langetada.

Ka väikevend särab oma kvantkella lahti pakkides – kingitus, mis oli veel mõni aeg tagasi mõeldamatu, sest liiv oli looduslikest maardlatest pea kogu maailmas otsa saanud. Hea ränisisaldusega liiva oli Euroopasse võimalik transportida veel vaid Egiptuse lähedal olevatelt liivaväljadelt, mistõttu oli moodsate puutetundlike ekraanidega kellade hinnad plahvatuslikult kallinenud. Käekell, mis veel 2022. aastal ehtis pea iga inimese kätt, oli materjalide puuduse tõttu muutunud tänaseni kättesaamatult kalliks. Ilmselt pole vaja kirjeldadagi, mida tegid aknaklaaside hinnad täpselt samal põhjusel. Õnneks tõi klaasikriisile väikest leevendust ka OECD riikide otsus keelata hoonete lammutamise käigus klaasakende purustamine.

Vanemad vahetavad jõuluõhtul üle laste peade rahulolevaid pilke. Nemad ise ootavad kõige rohkem jõuluõhtusööki – seapraadi ja täidetud mune, mis meenutavad neile nende lapsepõlve. Toona oli liha igapäevane toit, kuid kui Venemaa sõdade ajal tõusid väetiste jaoks vajalike kriitiliste toitainete nagu fosfori ja lämmastiku hinnad, muutus looma- ja linnukasvatus majanduslikult peaaegu võimatuks. Vanemate põlvkondade traditsioonilised piduroad, sh jõulupraad, said vaid tõeliselt jõukate pärusmaaks.

Mälestus nendest aastatest püsib alles. Jõulude ajal 2047. aastal pole palju aega möödas sellest, mil vähestel allesjäänud Euroopa Liidu looma- ja linnukasvatajatel lubati toidusöödas hakata kasutama ringlussevõetud fosforit.

Kas 25 aasta pärast näevad tavalised jõulud välja sellised?

Soovime kõigile Eesti elanikele 2047. aastaks rõõmsaid jõule maitsva toidu ja jõulukingitustega, mis ei aita kaasa planeedi või kliima hävitamisele. Aga selliste pühade õnnestumiseks on ühiskonnal oluline ülesanne – harjuda uue lähenemisviisiga jäätmetele. See mida igapäev pakendite ja kaupade näol kottide kaupa koju veame, ei ole midagi muud kui loodusressurss, millest suure osa varem või hiljem lihtsalt minema viskame.

Kui me tahame päriselt jätkusuutlikku ühiskonda luua, peame pidevalt uue toormaterjali hankimise asemel hakkama kasutama juba kaevandatud toormaterjali. Kuna jäätmeid nähakse endiselt mitte jätkusuutliku toormaterjali allikana, vaid lihtsalt prügina, on see täna väga raske.

Näited selles jõululoos ei ole väljamõeldis. Euroopa Liit ei luba täna loomasöödas ringlussevõetud fosfori kasutamist, kuigi see on puhtam kui Maroko kaevandustest saadud fosfor – ja seda lihtsalt põhjusel, et see on pärit jäätmetest. Kui see oleks lubatud, saaksime hankida enamiku vajaminevast toorainest otse kanalisatsioonist. Akende ja ekraanide valmistamiseks sobiv liiv on otsa saamas, suuresti seetõttu, et lammutamistöödel peab aknaklaaside säilitamiseks pisut rohkem vaeva nägema.

Ajal, mil elektrifitseeritakse miljoneid sõidukeid, otsib kogu maailm paaniliselt nende akude jaoks vajaminevaid metalle ja mineraalaineid. Sellest hoolimata jõuab ringlusse suunamise asemel igal aastal olmeprügisse sadu tonne kodusest kasutusest kõrvaldatud elektroonikat – seda üksnes Eestis. Ja mis kõige hullem – pool kliimaheitmetest on tingitud sellest, et kasutame materjalide ja kaupade tootmiseks pidevalt uusi loodusvarasid, selle asemel, et kasutada neid, mis meil juba olemas on.

Jätkusuutlik tulevik on võimalik ja meil ei ole tegelikult ka alternatiive. See nõuab kogu ühiskonnas jäätmetele uut lähenemisviisi, mis põhineb sellel, et näeme seni prügiks peetavat  pigem meie planeeti mittekahjustava toormaterjalina. 2023 on sel teel oluline samm ning igaüks saab sellele kaasa aidata jäätmeid sorteerides. Head uut aastat!

1 Kommentaar

  1. Tere!
    Jõudu Suunamuutjatele. Viige ellu
    Ülikoolide, pressi, parlamentide reform, et nende tööga, kõigi inimeste osalusel
    TASAKAALUSTADA MAAKERA TARBIMINE ja TARBIJATE HULK lähtudes
    MAAKERA VARADEST, sh. VARAD JÄÄTMETES

    PT. 20.12.2022.a.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.