Kai Realo: kuidas aidata mõista ja luua uusi harjumusi?
Kui nooremale generatsioonile on jäätmete sorteerimine juba normiks kujunemas, siis mida põlvkond varasemaks, seda enam tuleb sellekohast selgitustööd teha. Tuleb aga mõista, et kui soovitakse muutust, on vaja sihtrühmaga rääkida neile sobival moel. Nii näiteks arvatakse, et kõik inimesed on mures meie keskkonna ja selle tuleviku pärast, kuid tõsiasi on see, et paljud eakamad ja isegi keskealised inimesed ei pea seda nii oluliseks – neile tundub, et elus on muidki olulisi teemasid ja muresid ning veel üks väljakutse vastu võtta oleks liiast.
Jäätmete sorteerimisega alustamisel on väga üldistatult 5 peamist tõrget
- Väljakujunenud (vale) arusaam jäätmetest, nende kogumisest, sorteerimisest ja käitlemisest.
- Jäätmete sorteerimise vajaduse mittemõistmine, -teadmine
- Mugavus ja harjumused, mis takistavad uute asjadega kaasa minemist
- Sorteerimispõhimõtete mittetundmine, liigne keerukus nende mõistmiseks
- Sorteerimiseks sobiva lahenduse puudumine – korterite planeerimisel ja sisustamisel ei ole mitme erineva konteineri / prügikasti vajadusega arvestatud.
Mõeldes neile viiele ülaltoodud peamisele tõrkele, pakun siinkohal välja mõningad ideed.
1. Tõsta teadlikkust jäätmekogumise praeguse olukorra probleemidest
Vastupidiselt levinud arvamusele ei sorteerita segaolmejäätmeid, vaid need lähevad kõik põletamisele Iru soojuselektrijaama. Keegi ei võta neist jäätmeist mingeid materjale välja.
Segaolmejäätmete kokkukogumisel kasutatakse jäätmejaamasid ja -platse ümberlaadimiseks, mis tähendab, et prügiautodega veetakse jäätmed ühte kohta kokku, kust need siis palju suuremate veokitega viiakse põletusjaama. Sellised ümberlaadimisjaamad tekitavad ümbruskonna elanikele ja asutustele probleeme (linnud, hais jms) just seetõttu, et inimesed viskavad olmeprügisse ka toiduaineid. Sorteeritud olmejäätmed ei haise ega meelita ligi ka linde.
Sorteeritud olmejäätmed ei haise ega meelita ligi ka linde.
Segaolmejäätmete hävitamise eest tuleb maksta tasu, milles sisaldub ka jäätmetasu. Lisaks sellele, et sorteerimata segaolmejäätmete mahutid täituvad kiiremini, on selle teenuse hind ka kõige kõrgem. Just sorteerimine aitaks vähendada prügiveole tehtavaid kulutusi inimeste jaoks.
2. Jäätmete sorteerimise vajalikkuse selgitamine
Nii enne kui eriti pärast sõda Ukrainas, on Euroopas puudu mitmetest toorainetest ning neid saab osaliselt asendada jäätmetest väljasorteeritud materjalidega. Kui panditaara äraviimisega oleme juba harjunud, siis sama tuleks teha ka teiste samalaadsete materjalidega. Panditaara joogipudelist ja -purgist saab teha sama materjali kui ketšupipudelist ja konservikarbist.
Kui panditaara äraviimisega oleme juba harjunud, siis sama tuleks teha ka teiste samalaadsete materjalidega.
Taaskasutatud materjalile on seatud ka Euroopa Liidu tasemel eesmärgid, mistõttu aitab pakendite sorteerimine ja uuesti kasutuselevõtt hoida pakendite hinda mõistlikul tasemel. Juhul kui me ei suuda piisavalt pakendeid ringlusesse saata, tuleb sellest tulenevad trahvid kinni maksta lõpuks ikkagi pakendite tarbijatel. Lihtsamalt öeldes – kui salati plastkarpi jäätmetest välja ei sorteeri, siis tulevikus tuleb selle salatikarbi eest järjest rohkem raha maksta. Kuna aga karbi hind ei ole toidu hinnast lahutatud, siis märkab tarbija, et toidu hind lihtsalt tõuseb, kuigi tegelikult võib põhjus olla hoopis pakendi kulu tõusus.
Kaasaegne tehnoloogia võimaldab uuesti kasutada peaaegu kõiki pakendeid. Näiteks kasutatakse täielikult ära tetrapakendid, plastpakendid, klaastaara, alumiiniumnõud ning papp ja paber. Neist üsna mitmeid – nt metalli ja klaasi – saab kasutada uuesti peaaegu lõputult ning see hoiab märkimisväärselt kokku nii maavarasid kui ka maavarade töötlemisest tulevaid kulusid.
3. Selgitada, et sorteerimine ei nõua palju pingutust
Nii näiteks koguti ka aastakümneid tagasi vanu ajalehti ja muud paberimaterjali, mistõttu on tegelikult see kogemus pea igas peres olemas. Kui vahel visatakse nalja, et reklaamlehte ei saa millekski kasutada, sest see isegi ei põle ahjus, siis Ragn-Sells suudab ka selle suunata taaskasutusse.
Kui vahel visatakse nalja, et reklaamlehte ei saa millekski kasutada, sest see isegi ei põle ahjus, siis Ragn-Sells suudab ka selle suunata taaskasutusse.
Ka nurisetakse sel teemal, et määrdunud pakendite pesemine raiskab liigselt vett. Tegelikult ei pea sorteeritud pakendid olema piinlikult puhtad. Piisab purgi, karbi või topsi loputamisest või majapidamispaberiga puhtaks pühkimisest. Oluline on, et toidujäätmed ei satuks ei olmejäätmetesse ega ka pakendikonteinerisse.
4. Alustada sorteerimist lihtsamatest jäätmeliikidest
Kõige lihtsam on jäätmete eraldi sorteerimist alustada osaliselt ka kõige paremini eristatavatest jäätmetest:
- Biojäätmed – sisuliselt kõik toidujäätmed
- Pakendid – peamiselt plast, klaas ja alumiinium
- Papp, paber ja kartong
Lihtsustamise mõttes on alguses mõistlik seada eesmärgiks kogudagi neid kõige olulisemaid ja kõige lihtsamini tuvastatavaid jäätmeid. Mõistlik on kasutada nende jäätmete kohta ka elanike jaoks suupärasemaid nimetusi, nt:
- Mitte biojäätmed, vaid toidujäägid.
- Mitte pakendid, vaid plastkarbid, pudelid, purgid, topsid; klaaspurgid ja pudelid; plekkpurgid ja karbid. Kilekotid, sh kilepiima pakend ja mahla- ning piimakarbid.
- Ajalehed, ajakirjad, reklaamlehed, pappkarbid, muu mittemäärdunud paber, nt pakkepaber
Eriti hästi töötab ka näitlikustamine ehk kui on võimalik jäätmete sorteerimise kastidele toota ka fotodega kleebised ning jagada neid ühistu elanikele. Nii jõuavad peamised jäätmeliigid ehk tasapisi segaolmejäätmete konteinerist ka pakendikonteineritesse.
5. Aidata leida sobivaid lahendusi sorteerimisvahenditele, mis mahuks ära ka korteritesse
Parimad soovitused tulevad harilikult majaelanikelt, kes seda juba teevad, sest elatakse ju tüüpkorterites ja sel juhul pakutud lahendus sobib ka teistele majaelanikele. Vahel tasub aga ka inspiratsiooni saada ettevõtetelt, nt nagu IKEA, kes on sellele teemale mõelnud ja pakuvad välja terviklahendusi. Kindlasti peab arvestama asjaoluga, et vähese sorteerimisvalmidusega inimesel ei ole motivatsiooni vähemalt alguses raha kulutada täiendavate karpide / kottide ostmiseks, mistõttu need lahendused, mis alguses välja pakutakse, peaks olema lihtsad ja käepärased kõigile.
Nt klaastaarat koguda võrkkotti, mis asub köögis nagis. Plastist karbid ja topsid võib rahulikult lapikuks lüüa ja panna kokku piima kilepakendite ja mahlakarpidega ning koguda neid näiteks toidupoest saadud paberkotti. Väga praktilised kogumiseks on ka toidupoodide kotid, mis on tehtud tugevamast materjalist – need peavad pikalt vastu, on puhastatavad ja neile saab ka lihtsalt ühistu poolt väljatöötatud silte kinnitada.
Plastist karbid ja topsid võib rahulikult lapikuks lüüa ja panna kokku piima kilepakendite ja mahlakarpidega ning koguda neid näiteks toidupoest saadud paberkotti.
Biojäätmete eraldi kogumisega pelgavad inimesed, et toidujäätmed hakkavad haisema. Samas – pannes toidujäägid ühte üldisesse prügikasti, on ka seal ju hais samasugune. Enamik omavalitsusi soovib biojäätmete sorteerimisele kaasa aidata ning on valmis elanikele jagama biojäätmete kogumise nõusid. Need on varustatud spetsiaalse filtrisüsteemiga, mis aitab neutraliseerida aroome. Usun, et aktiivne ühistu suudab ka siin omavalitsuselt tuge leida.
Sorteerimisele üleminekul on vajalik harimine ja kannatlikkus
Sorteerimisele üleminekul on vaja kannatust ning leida elanikele nii põhjuseid, miks seda teha kui toetada asjaliku nõuga ka selles osas kuidas seda teha. Näitlikustavad abivahendid iga korteri seinal, koridoris ja prügimajas on alati abiks. Muudes Euroopa riikides näeb neid väga palju, sest reeglid jäätmeveol on karmimad ning kõigi soov on see, et ükski elanik ei eksiks jäätmete sorteerimisel. Eestis oleme alles sorteerimise teekonna alguses, aga ühel hetkel on seda tegevust võimatu vältida, mistõttu harjutama tuleks hakata kohe ning alustada lihtsamini eristatavatest jäätmetest.
Edasijõudnute jaoks on Ragn-Sellsil olemas äpp nimega RagnCycle, mille saab alla laadida nii iPhone kui Androidi baasil töötava nutiseadme kasutaja. Selle äpi abil saab ikka praktiliselt vastuse igale küsimusele.
Eeltoodu oli peamiselt olmejäätmete sorteerimisega seotud, kuid väga oluline on teadvustada ka seda, et ohtlike jäätmete lisamine olmejäätmetesse on samuti keelatud – ravimid, keemia, sh värvid, lahustid, määrdeõlid, patareid ja akud peaks jõudma ikkagi ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti, mis on olemas igas omavalitsuses. Kui jäätmete sinna viimine põhjustab probleeme, tuleks leida võimalus 1-2x aastas teha ühistuga ohtlike jäätmete kogumispäevad, mille jaoks jäätmekäitlusettevõte toob kohale vajalikud kogumisvahendid. Olmejäätmetesse poetatud ohtlikud jäätmed ohustavad pikapeale meie kõigi õhu, vee ja mulla kvaliteeti. Ja see mõju jõuab kohale ka seeniori eluajal.
Loe lisaks: