Juuksekarvad, banaanikoored ja kõrvenõgesed – kas tuleviku materjalid?

Ringmajandusele üleminekul on ülioluline, et näeksime juba täna jäätmeid kui ressurssi, mida on võimalik materjalina taaskasutada. Future Materials Bank annab siinjuures oma panuse, koondades ühtekokku jätkusuutlikud materjalid ja projektid, mille on leiutanud või (taas)avastanud disainerid ja kunstnikud üle maailma. Kuigi platvorm on loodud eelkõige loovisikutele jätkusuutlikuma disaini- ja kunstitegevuse praktiseerimiseks ning infovahetuseks, leidub seal põnevat avastamist teistelegi.

Inimeste juuksekarvad

Euroopas tekib hinnanguliselt 72 miljonit kg juuksejäätmeid, mis loodusesse sattudes lagunevad alles aastate pärast ning millel on oma roll nii heitgaaside tekitamisel kui äravoolusüsteemide ummistamisel. Hoopis rohkem ja positiivsemaid võimalusi pakub juuksekarvade materjalina vaatlemine – mitteallergiline, tugev, kerge, soojust hoidev ja õli imav. Juuksekarvade kasutamise võimalust on asunud katsetama nt tekstiilidega töötav Human Material Loop ja erinevaid utilitaarseid esemeid valmistav Studio Sanne Visser.

Banaanikoored

Banaanide import on ainuüksi Šveitsis viimastel aastakümnetel pidevalt kasvanud – 2019. a tõusis see ligi 97 000 tonnini. Kuigi alles jäävaid banaanikoori saab kasutada biokütuse või kompostina, on Baselis alguse saanud uurimisrühm KUORI (soome keeles „kest“) alustanud teadustööd ka banaanikoortest materjali tegemiseks. Hiljuti tutvustas uurimisrühm banaanikoortel põhinevat kummitaolist materjali, mida saaks kasutada näiteks jalatsitaldade jaoks. Sellega loodetakse vähendada plasttaldadest kõndimisel loodusesse hõõrduvat mikroplasti ja jalanõude äraviskamisel tekkivat kasutut jääkmaterjali.

Kõrvenõges

Krapiva Zhguchaya on projekt, mis uurib kõrvenõgese kasutamise võimalusi mitmesuguste materjalide ja toodete loomiseks. Kõrvenõges on Euroopas ja Aasias laialt levinud tüütu umbrohi, mida on nt vene kultuuris kasutatud traditsiooniliselt nii riiete, kalavõrkude, purjeköite kui toidu valmistamiseks. Sarnaselt lina tootmisega ekstraheerisid käsitöölised taime varte sees kasvavaid kiude, et luua niiti, lõnga jm. Krapiva Zhguchaya projekti raames kasutatakse ära mitte vaid kiud, vaid kogu taim, mille tulemusel valmivad mitmesugused nõgesetooted kodusisustuseks.

Suitsukonid

Umbes kuuest triljonist igal aastal suitsetatud sigaretist jõuab loodusesse 4,5 triljonit loodusele väga ohtlikku filtrit. Sigaretid sisaldavad vähemalt 4000 kemikaali, neist umbes 50 on kantserogeensed ning vaid üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett. India disainer Sachi Tungare leidis aga võimaluse kuidas suitsukonid toksiinivabaks töödelda ja ohutult erinevatesse vormidesse valada. Töö tulemusel on Tungare käe all valminud nii lauaplaneerijaid, pastakaid, vaase kui lambivarje.

Hakkpuit

Keraamika valmistamine ja kasutamine koormab omajagu keskkonda ning lisaks on sellel suur CO2 jalajälg. Soome bränd Woodio on aga leidnud alternatiivi – hakkpuidu ja vaigupõhiste sideainete kombinatsioonist uuenduslik materjal, mis tänu veekindlusele ja tugevusele on võimeline täitma traditsioonilise keraamika funktsioone. Oluliseks erinevuseks on aga materjali peaaegu süsinikuneutraalne tootmisviis, mis vähendab oluliselt õhusaastet ja CO2 emissioone. Nt on Woodio välja toonud, et nende kraanikausi CO2 jalajälg on 80% väiksem, võrreldes seda samas suuruses keraamilise kraanikausiga.

Avasta rohkem materjale ja projekte SIIN. Future Materials Bankile on aluse pannud Hollandi kunstiinstituut Jan Van Eyck Academie koostöös Londoni kunstikooli Central Saint Martins College of Arts and Design tuleviku materjalide magistrantide ja kunstiorganisatsioonide võrgustikuga Green Art Lab Alliance.

Loe lisaks:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.