Huvitavat lugemist: kogu tõde kilekottidest

Foto: Coloribus/Super Vea

Kilekotte tehakse naftatootmise kõrvalproduktina rafineerimise jääkidest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia, mis kulub tootmisprotsessi käigus. Kilekottide valmistamiseks on vaja naftat kuumutada ligi 400°C juures, et eraldada erinevad komponendid.

Plastikkotid on enamasti valmistatud kas madala või kõrge tihedusega polüetüleenist. Polüetüleen on maailma enim kasutatud plastik. Juba 2001. a kulus Lääne-Euroopas sellist plastikut 35kg ühe inimese kohta.

Kui palju kilekotte kasutatakse? Ühes minutis kasutatakse miljon kilekotti

Maailmas võetakse igas minutis kasutusele ca miljon uut kilekotti. Taaskasutusse läheb neist alla 1 protsendi. Aastas raisatakse maailmas keskeltläbi 10 kg plastpakendeid inimese kohta. Eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest korduvkasutatakse vaid murdosa.

Kui kaua plastikkotid lagunevad?

Kõige tavalisemad kilekotid, mida toodetakse naftast, lagunevad 700-1000 aastat. Ebasoodsates tingimustes need ei lagunegi.

Mis on kiirendatud laguprotsessiga kilekotid?Bioplastik kotid tegelikult ei lagune looduses

Üsna sageli märgitakse sõna „biolagunev“ ka kottidele, millele seda lisada ei tohiks. Nimelt segatakse mõnikord taimset päritolu materjali (nt maisitärklist) tavaliste taaskasutatavate kilekottide massi sisse. Sellisel juhul saavutatakse näiline kiire lagunemine. Maisitärklis kõduneb kompostis, aga plastik laguneb imepisikesteks tükikesteks, mis segunevad kompostiga, aga ei lagune bioplastikuga samas tempos. Tekib eemaletõukav plastikumass, mis võib sattuda elusorganismidesse. Ainus viis seda vältida, on kontrollida, kas nn biolagunev kott on ikka 100% taimsetest polümeeridest koosnev.

Miks kiirendatud lagunemisprotsessiga kilekotid on halb valik?

Selliste kilekottide keskkonnasäästlikkuse üle on palju vaieldud, sest kiire lagunemise tulemusena ei muutu kilekott olematuks. See muutub vaid väiksemateks tükkideks, mis on koormaks keskkonnale ja ohuks loomadele ja lindudele. Toiduahela kaudu jõuab kile meie toidulauale. Tänapäeva inimese organismis on umbes 100 sellist sünteetilist keemilist ühendit, mida veel 50 aastat tagasi seal ei olnud.

Sellised kotid ei sobi kindlasti biojäätmete prügikasti ja tegelikkuses ei sobi hästi ka plastjäätmete konteineritesse, sest raskendavad kogu taaskäitlusprotsessi.

Mida kujutab endast 100% biolagunev kilekott? Biokotte tehakse maisist

Tõeliselt biolagunevad on kilekotid, mis on tehtud 100% bakterite poolt ära söödavast materjalist, näiteks maisi-, kookose- ja riisitärklisest, sojavalgust või muust. Paraku on sellised kilekotid nõrgemad ja kallimad kui polüetüleenist kilekotid. See-eest aga biolagunevad need soodsates tingimustes sajaprotsendiliselt ning lühikese ajavahemiku jooksul.

Miks biolagunevad kilekotid ei ole eriti säästev valik?

Üsna sageli on biolagunevad kilekotid ka nõrgema tugevusega ja kallimad. Kõige sagedamini tehakse biolagunevaid kotte maisist. Siin tulevad esile omad miinused. Nimelt on mais sageli pärit intensiivpõllundusest ja on üsna raiskav kulutada toitu ja põllumajandusmaad lühikese eaga pakendite peale. Toidust valmistatud kilekotid ei ole pikaajaline ja jätkusuutlik lahendus, sest nad tõstavad toiduainete hinda. Seda eriti meie nälga täis maailmas.

Kuidas kilekotid loomi ohustavad?

Kokku sureb igal aastal ca 1 miljon looma ja lindu kilekotijäänuste allaneelamise tagajärjel. Linnud, kalad, hülged hukkuvad, neelates meres ujuvat prahti, pidades kileosakesi planktoniks vm toiduks, mis aga ummistab või vigastab nende seedeelundeid. Linnud  surevad nälga noka külge takerdunud kile tõttu. Plastikud võivad jääda ka looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt. Kilekotid on sarnaseks ohuks ka kuival maal, kui loomad söövad ära toidu järele lõhnavaid kilekotte.

Mida kujutavad endast prügisaared meres? Kuidas need on seotud kilekottidega?

Maailma suurim prügimägi ei asu sugugi mõne hiigellinna külje all, vaid laiub hoopis Vaikses ookeanis. Tegemist on aktiivselt suureneva prügikogumiga. Piirkond on tuntud Vaikse ookeani suure prügisaarena (Great Pacific Garbage Patch) ning see koosneb kahest suuremast osast, mida kutsutakse vastavalt asukohale Vaikse ookeani idaprügilaks ja lääneprügilaks. Idapoolne keerleb Hawaii ja California vahel ning läänepoolne prügisaar on tekkinud Jaapani ja Hawaii vahel. Kuigi inimesed arvavad, et prügisaar on midagi, millel saab kõndida, siis tegelikult on  see vedel segu mereveest, planktonist ja prügitükkidest. Just prügisaare supilaadne olemus põhjustas selle, et esimese hooga ei suudetud viimase suurust õigesti hinnata. Alguses arvati, et prügisaar on umbes Prantsusmaa suurune. Hiljem hakati rääkima kahekordsest Ameerika Ühendriikide pindalast.

Miljonitest tonnidest ujuvast prügist on ligi 80% plastik. Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest 70 protsenti vajub põhja. Ülejäänu jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse.

Mida tähendab kilekoti maks?

Iirimaal kehtestati „kilekoti maks“, mis on ca 15 senti ühe koti kohta. Selle peab kinni maksma tarbija. Tänu sellele maksule vähenes kilekottide kasutus riigis enam kui 90%!

Kuhu kilekottidega pagasis reisima minna ei tasu?

Meie kliendikirjas on juba juttu olnud, et Indias on kilekotid keelatud. Lisaks konfiskeeritakse kilekotid ka Ruanda ja Eritrea lennujaamas ning keelatud on need ka Mumbais ja Bangladeshis.

Inglismaal Modbury linnas otsustati üksmeelselt kilekottidest loobuda. Modburyst on  nüüd saanud inspiratsiooni allikas kõikjal Ühendkuningriigis. Kolm uut omavalitsust on juba muutunud kilekoti vabaks, nüüdseks juba ka kümneid teised, kaasaarvatud London, on kavandamise etapis.

USAs on kilekotte keelatud näiteks San Franciscos ja Oaklandis.

Millistes riikides kilekottide müük piiratud?

Iirimaa, Iisrael, Kanada, Lääne-India, Botswana, Keenia, Tansaania, Lõuna-Aafrika, Taiwan, Singapur on seadnud piirangud kilekottide kasutamisele jaekaubanduses.

Mida inimesed enne kilekoti leiutamist kasutasid?

Enne, kui kott kui selline leiutati, kasutasid inimesed oma kaupade pakendamiseks ja vedamiseks muuhulgas kõrvitsaid, loomade sarvi, härja munandikotte.

Millist poekotti peaks tarbija eelistama?

Soovitame eelistada riidest kotte, kasutada vajadusel plastikkotte (korduvalt!) ja vaid harva valida paberkott. Austraalias läbi viidud uurimuse põhjal on purjeriidest kott keskkonna seisukohalt 14 korda parem kui plastikkott ja 39 korda etem kui paberkott.

Mida teha vanade kilekottidega?

Ärge visake kilekotte olmeprügi hulka. Koguge kilekotid kokku ja viige pakendi konteinerisse või jäätmejaama.

Kasutage vanu kilekotte prügikottidena. Eraldi prügikottide ostmine, kui te ei ole just riidest kottide kasutaja, on raiskamine – seda nii keskkonna kui ka teie enda rahakoti seisukohast.

Originaallugu pärineb Kekksonnaportaalist

Kategooriad: Muu

2 Kommentaari

  1. так чем же все таки заменитьпластиковые мешки,где приобрести эту замену и сколько это будет стоить?Я отправляю мусор в 100 литровом пластиковом мешке.

  2. Meie ei oska nii palju prügi toota kui graafik ette näeb.Oleks palve et auto sõidaks üle kuu ette nähtust graafikust.
    Täname.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga