Jäätmereformi eesmärk on, et segaolmejäätmete hulk Eestis väheneks

„Viimasel nädalal peale seda, kui Kliimaministeerium avalikustas jäätmereformi väljatöötamiskavatsuse, on planeeritud muudatuste peale olnud kuulda nii tugevaid poolt- kui vastuargumente ning kohati isegi hirmutamist, et kuidas see plaan kõigile kurnavaks osutub,“ alustab Ragn-Sells juhatuse esimees Kai Realo.

„Mõistan, et valdkonda mittetundval inimesel on keeruline otsustada, kellel siinkohal on õigus, kuid pean oma kohuseks ümber lükata err.ee portaalis ilmunud Eesti Keskkonnateenused AS juhatuse esimehe Argo Luude arvamusartiklis toodud argumente,“ sõnab Realo.

„Juba 2021. aastal, üsna kohe peale Ragn-Sellsi tööleasumist kirjutasin enda sotsiaalmeedia kontol, kui oluline on igal inimesel panustada materjalide ringlusesse jõudmisse, sorteerides enda poolt tekitatud tarbimisjääke. Sadu tuhandeid tonne segaolmejäätmetes sisalduvast materjalist on tegelikult võimalik uuesti kasutusele võtta. Vaatamata avalikele pakendikonteineritele satub suur osa väärtuslikust plast-, klaas- ja metallpakenditest kahjuks olmejäätmete hulka ning olmejäätmete põletamise tõttu läheb suur osa taaskasutatavast materjalist raisku,“ selgitas ta.

19.03.2024 avalikustas Kliimaministeerium jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, milles välja pakutud muudatustega kasvab ringlusse võetava materjali maht, mis loob eeldused uute tööstuste ja investeeringute tekkeks ka Eestis. Elanike jaoks muudavad kavandatud muudatused jäätmete liigiti kogumise mugavamaks ja lihtsamaks, sest mitmeid jäätmeliike saab edaspidi ära anda kodule lähemal.
Realo lisas, et avalikustatud kavatsuse peale on Eesti Keskkonnateenused AS juhatuse esimees Argo Luude avaldanud 20.03.2024 ERR vahendusel arvamusloo, milles väidab, et peamine probleem ei seisne Eestis mitte prügisortimise mugavuste loomises, vaid sorditud jäätmete ringlusse võtmises. Luude esitab küsimuse, et mis kasu on lahendusest, et maja juures käib viis erinevat prügiautot viite erinevat jäätmeliiki kogumas, aga jäätmetest suurem osa lõpetab põletuses või prügilas? Samuti väidab Luude, et välja on kukkunud järjekordne kobarkäkk ning et eelnõu ei käsitle jäätmete ringlussevõtu tegelikku probleemi, milleks on jäätmete väärtuste puudumine paljudel juhtudel ka siis, kui jäätmed on liigiti kogutud.

Ragn-Sellsi juhatuse esimees selgitab, et ettevõte on pakendijäätmete ja mitmete teiste jäätmeliikide sorteerimisega tegelenud juba aastaid. „Väljasorteeritud ühetüübilistel ja kvaliteetsetel materjalipartiidel on toimiv turg ning kõik selliselt käideldud materjalid lähevad edasi ümbertöötlemisele, kus see muudetakse tööstuste jaoks taas tooraineks. Ragn-Sells grupp müüb üle kogu maailma sadu tuhandeid tonne materjali aastas – nii plast, kile, paber, kartong, metall kui klaas leiavad uuesti kasutamist,“ lisas Kai Realo.

Jäätmereformi eesmärk on, et segaolmejäätmete hulk Eestis väheneks ja samuti väheneks nende põletamine Iru elektrijaama katlas.

„Miks mõned jäätmevedajad uues olukorras probleemi näevad, on see, et jäätmete põletamine on olnud kõige lihtsam ja rahaliselt soodsam võimalus,“ räägib Realo ja lisab, et Luude näebki jäätmereformi mõju oma ärile kahjulikult ja tema rahulolematus jäätmereformiga on arusaadav.

„Eesti Keskkonnateenused ongi Eestis kõige suuremad segaolmejäätmete vedajad ning enamik sellest jõuab Iru jäätmepõletusahju. Olukorras, kus jäätmete põletamine muutub kallimaks ning pakendite ringlussevõtt eelistatuks, hakkab jäätmereform arusaadavalt EKT äri piirama. Luude märgib ka, et paljudel liigiti kogutud jäätmetel puudub väärtus,“ märgib Realo. „Osaliselt on see isegi varem tõene olnud, sest loodusest tooraine kaevandamine on siiani soodsam olnud kui juba toodetud materjalide uuesti kasutuselevõtt. Vahepeal on aga tehnoloogiad arenenud ning ka vajadus teisese tooraine järgi kasvanud, sest esmast toorainet enam lihtsalt pole piisavalt (nt EU kriitiliste toorainete nimekiri) või on tootjatele pandud kohustus teisest toorainet oma tootmises kasutada (nt plastpudelid jm),“ selgitab Ragn-Sellsi juhatuse esimees.
„Ragn-Sellsi eesmärk on toetada ringmajandust ning selle heaks on loodud erinevat liiki jäätmete sorteerimine, sest seda tehes suurendame jäätmevoost väärtusliku materjali kättesaamist ja selle suunamist teisese toorainena ringlusesse,“ lisab Kai Realo.

„Ilmselt osalt ka seetõttu, et Eestis ei ole jäätmete sorteerimine ja sorteeritud materjali ringlusesse suunamine veel väga levinud, ei ole meil arenenud ka vastavat tööstust, mis muudaks kogutud materjalid uuesti tooraineks,“ märgib Realo ja lisab, et näitena saab tuua selle, et enamus Eestis ja ka Skandinaavias ning Saksamaal kogutud plaste viiakse Leetu, sest seal on antud tööstussuund paremini arenenud.