Ragn-Sells liitus Eesti Tööandjate Keskliidu poolt ellu kutsutud 2% teadus-arenduse klubiga, mis koondab enda alla edumeelsed ettevõtted inspireerimaks nii riiki kui erasektorit rohkem teaduse arengusse panustama.

„Maailm teeb tulenevalt rohe- ja kliimapöördest läbi ajaloo suurimat muutust alates tööstusrevolutsioonist. Otsib uusi lahendusi, kuidas muuta majandus ja ettevõtlus oluliselt ressursitõhusmaks. Hariduse, teaduse ja innovatsiooni rahastamine on üks paremaid viise, kuidas tagada Eesti konkurentsivõime maailmaturul ka 10-15 aasta pärast,“ selgitas Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti.

„Soome, Rootsi ja Taani, kes on selles valdkonnas Eestile eeskujuks, on teadus-arendustöö ja innovatsiooni investeeringud 3-5% SKP-st, Eestis on sama näitaja täna 1,5 protsenti ehk kordades madalam. Teaduse alarahastamine on näide sellest, kuidas on võimalik elada tuleviku heaolu arvelt. Kui me põhjamaadega samas proportsioonis ei panusta, siis on selge, et majanduse eduloos jääme neist maha,“ märkis Pesti.

Ühiskondlik kokkulepe põhjamaades on see, et riik panustab mitte rohkem kui üks kolmandik ja kaks kolmandikku panustavad ettevõtted. Näiteks 1% riik ja 2% erasektor. Eestis on see näitaja hetkel umbes 0,9% riik ja 0,67% ettevõtjad. „Konkureerima oma toodete ja teenustega peame siiski nende samade riikidega, mistõttu on möödapääsmatu tõsta ka meie endi investeeringuid,“ lisas ta. Pesti sõnul Ragn-Sells koostöös Eesti Ülikoolidega andnud viimase 12 kuuga sisse 2 globaalset patendiavaldust. Ragn-Sellsi suurim osa teadusrahastusest on suunatud põlevkivituhkade väärindamise tehnoloogiate väljatöötamisse.

Aastaks 2020 oli Euroopa Liidu strateegiline eesmärk, et liikmesriikide uurimis- ja arendustegevuste investeeringute tase peab olema 3% SKP-st. Eelmisel aastal kinnitas Eesti valitsus, et teadusrahastus tõuseb 2021. aastal 1 protsendini, mis tähendab, et erasektorilt oodatavaks panuseks on 2%. Selleks allkirjastasid klubi eestkõneleja President Kersti Kaljulaid ja Eesti Tööandjate Keskliit kokkuleppe uuendusmahukate ettevõtete 2% klubi asutamiseks. See on kogukond arendusjuhtidest ja ettevõtjatest, kes investeerivad oma ettevõtete käibest 2% või miljon eurot aastas teadus-arendustegevusse.

Ragn-Sells Grupp on Rootsi pereettevõte, mis on tegev kokku neljas riigis. 1881 aastal loodud  ettevõte on spetsialiseerunud  taaskasutust ja ringmajandust toetavate lahenduste arendamisele ja osutamisele. Ragn-Sells Eesis töötab 275 inimest ja ettevõte käive on 27 miljonit eurot.   

PRESSITEADE 13.04.2021

Ragn Sells Eesti AS-i teatel saadeti aprillis 4 tonni põlevkivituhka Soome laborisse, kus alustatakse sellest kaltsiumkarbonaadi tootmise tehnoloogia tööstuslike katsetega. Tegemist on viimase teaduslike katsete eeletapiga enne tootmise alustamist, mis on praeguse ajakava alusel planeeritud 2025. aastasse.

Ragn Sells AS-i projektijuhi Alar Saluste sõnul võimaldas viljakas koostöö Taltechi ja Tartu Ülikooliga alustada järgmiste väga oluliste katsetega, kus tehakse kindlaks kaltsiumkarbonaadi tootmise detailid suurtes, kuni miljoni tonnini ulatuvates tootmismahtudes. „Kui tänaseni täiustasime tehnoloogiat ja tootsime seejuures tuhast vaid mõned kilod kaltsiumkarbonaati, siis tööstuslike katsetega on kavas koguseid sadade kilodeni suurendada. See annab teavet tööstusliku tootmise eripäradest ning valmistab ette tehase lõplikku projekteerimist. Oleme oma senistele koostööpartneritele Eesti ülikoolidest väga tänulikud ning jätkame kindlasti koostööd ka edaspidi,“ ütles Saluste.

Põlevkivielektritööstusest pärit tuhkade ringlusse võtmise lahenduste uurimisel keskendutakse tuhkade koostisele ja võimalustele tuhkades leiduvaid keemilisi komponente taaskasutada erinevates materjalitööstustes. Sellised jääkide kasutamise tehnoloogiad aitaksid ühelt poolt vähendada koormust Ida-Virumaa keskkonnale ja teisalt vajadust kaevandada täiendavaid loodusressursse nii Euroopas kui maailmas tervikuna. Tehnoloogia arendustööde eesmärgiks on  üle  1 miljoni tonni põlevkivituhajäätmete väärindamine aastas süsinikneutraalse protsessi abil.

Kuus aastat tagasi käivitatud põlevkivituhkade väärindamise uurimisprojekti jaoks lõi Ragn-Sells AS Eestis tütarettevõtte RS-OSA Service OÜ. Tänaseks on ettevõtte juhtimisel loodud teaduslik konsortsium, milles osalevad alus- ja rakendusuuringute läbiviimisel ka Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased. Uuringute kaasrahastajana on liitunud ka Sihtasutus Archimedes. 

Ragn-Sells’il on pikaajaline kogemus ringmajanduslahenduste väljatöötamises ja käivitamises. Tänavu mais teatas Ragn-Sells Grupp uue lendtuhkade väärindamise tehase ehituse algusest Stockholmi lähedal, Rootsis. Kahe aasta pärast võimaldab valmiv tehas väärindada ligi pool Rootsis tekkivast lendtuhast tööstuslikeks sooladeks.

Ragn-Sells Grupp on Rootsi pereettevõte, mis on tegev kokku neljas riigis. 1881 aastal loodud ettevõte on spetsialiseerunud taaskasutust ja ringmajandust toetavate lahenduste arendamisele ja osutamisele. Ragn-Sells Eesis töötab 275 inimest ja ettevõte käive on 27 miljonit eurot.
  
Lisainfo:
Alar Saluste
Projektijuht
Ragn Sells Eesti AS
E-post: alar.saluste@ragnsells.com
www.osaservice.ee

Ragn-Sells annab Lasnamäe korteriühistutele tasuta klaasikonteineri. Klaasi on väga lihtne sorteerida ja taaskasutada ning nüüd saavad kortermaja elanikud oma klaaspudeleid ja -purke ära anda mugavalt kodu ligidal.

240L KONTEINER EI VÕTA PALJU RUUMI

240L mahutavusega klaasikonteiner on kompaktne ja vajab ainult 0,3 ruutmeetri suurust aluspinda. See mahub kenasti olemasolevate konteinerite kõrvale.

TASUTA TEENUS

Konteiner ja selle tühjendamine on korteriühistutele tasuta. Meie soovime, et klaas kogutaks segaolmejäätmetest eraldi ja suunataks taaskasutusse. See on hea võimalus anda osa jäätmeid tasuta ära. Nii vähenevad ka olmejäätmete veokulud.

Tutvu kampaania tingimustega.

Бесплатный контейнер для сбора стекла для квартирного товарищества Ласнамяэ

Ragn-Sells даёт квартирным товариществам Ласнамяэ в бесплатное пользование контейнеров для сбора стекла. Стекло очень легко сортировать и вторично использовать. Теперь и жители квартирных домов смогут свои стеклянные бутылки и банки удобно отдавать недалеко от дома.

240 Л КОНТЕЙНЕР НЕ ЗАНИМАЕТ МНОГО МЕСТА

Контейнер для сбора стекла вместимостью 240 Л – компактный и требует всего 0,3 квадратных метра поверхности. Он легко помещается рядом с уже имеющимися контейнерами.

БЕСПЛАТНАЯ УСЛУГА

Контейнер и его опорожнение для квартирных товариществ бесплатны. Мы хотим, чтобы стекло собиралось отдельно от бытовых отходов и направлялось во вторичное использование. Это хорошая возможность отдать часть отходов бесплатно, так уменьшатся расходы и на вывоз бытовых отходов.

Условия кампании.

Üha enam korteriühistuid on asunud seniseid rohmakaid metallkonteinerid asendama  ruumisäästlike ja esteetiliste maa-aluste prügikonteineritega. Lisaks sellele, et nad on ilusad ja oluliselt hügieensemad, toovad nad üldjuhul kaasa ka madalamad teeninduskulud. Süvakogumismahutite eeliseid on märganud ka kohalikud vallavalitsused, kelle hulgast mitmed, sealhulgas Saue vald, pakuvad paigaldamiseks vajalikku toetust.

Harmooniline elukeskkond ja väiksemad teeninduskulud

Üks olulisemaid ajendeid paigalduseks on harmooniline elukeskkond ja kaunis koduümbrus. Kellele ikka meeldivad majaesised üleajavad prügikonteinerid, mille kaasi tuleb tihti kahe käega avada. Süvamahutitega seda muret ei ole. „Kuna suur osa mahutist asub maa all, on need silma alt ära. Seal on stabiilselt jahe temperatuur, mistõttu ei hakka jäätmed suvel lõhnama, ega külmu talvel ära“, räägib Ragn-Sellsis süvamahutitele spetsialiseerunud ärikliendikonsultant Gajane Filantšuk.

Tervikliku elukeskkonna loomisele aitab kaasa ka mahutite lai viimistlusvõimalus ja ruumisäästlikkus. „Süvamahuteid on igal korteriühistul võimalik kujundada just selliseks, nagu nende ümbruskonda kõige paremini sobib. Olemas on erinevad suurused ja paarkümmend erinevat viimistluslahendust“, lisab Filantšuk. Kuna suurem osa konteinerist asub maa all, säästetakse selle arvelt ruumi mänguväljaku, roheala või parkla tarvis.

Eeliseid saab välja tuua teisigi. Kuna maa-aluste konteinerite mahutavus on suurem, tähendab see vähem tühjendusi, vähem transpordist tekkivat müra ning väiksemaid tühjenduskulusid. Senine praktika näitab, et süvamahutite kasutajate pürgiveokulud vähenevad 20-30%. Lisaks on neil kergesti avatavad kaaned, mida saab ühe käega üles tõsta ilma, et peaks vahepeal prügikotti maha panema.

Saue vald toetab paigaldamist

Saue vallavalitsus abistab korteriühistuid süvamahutite paigaldamisel kuni 50% toetusega. Kes soovivad omafinantseeringu madalal hoida, need saavad konteinerid võtta rendile. Nii jääb ära kogu soetusmaksumus ja paigalduskulusid saab kompenseerida vallapoolse toetusega. Toetuse saamise taotluse tähtaeg on 31. märts 2021.

Toetuse taotlemisega on võimalik lähemalt tutvuda Saue Vallavalitsuse kodulehel. Süvamahutite kohta leiab täiendavat infot Ragn-Sellsi kodulehel. Kui lahendus tundub huvitav, ent tekkinud on veel lisaküsimusi, anna nendest julgelt teada ja võta ühendust Ragn-Sellsi müügijuhiga!

PRESSITEADE: 01.03.2021

Ragn-Sells AS-i poolt kokku kogutud pakendijäätmed suunatakse sorteerimisele ja täna suudame sellest massist materjalidena ringlusse suunata ligi 50%. Seega pole aus üldistada, et pakendimassist on võimalik kätte saada vaid 15% materjali ja enamus saadetakse otse põletusse.

Samas on  oluliselt vaja parandada riiklikku järelevalvet, mis aitaks möödunud nädalal avalikkuse ette jõudnud rohepesuskeeme ennetada ja tagada turul läbipaistvuse. Teeme omalt poolt 5 lihtsat ettepanekut, mida rakendades on võimalik pakendite ringlussevõtmist oluliselt suurendada.

1. Avalik kogumisvõrgustik tuleb asendada kohtkogumisega

Oleme alati uskunud, et pakendeid tuleb koguda kodude juurest. Meie kogemus näitab selgelt, et kui pakendikotil või konteineril on vastutaja, on tulemused oluliselt paremad. Avalikud konteinerid oli hea lahendus 15 aastat tagasi, mil see loodi. Täna ei vasta see enam tarbimismahu ja jäätmetekke kasvule ega ka kasutajamugavusele. Pakendikonteinerite sisu eest ei vastuta keegi. Peame liikuma üle kohtkogumisele, st et liigiti kogutud pakendeid saaks ära anda kodu juures.

Ragn-Sells teenindab Eestis juba täna üle 10 000 majapidamise, mis kasutab pakendikoti teenust. Pakendikott on teenus, millega inimesed saavad oma sorteeritud pakendid ära anda koduväravast. Igal pakendikotil ja selle sisul on omanik ehk lepinguga seotud vastutaja, mis muudab tagasisidestamise ülimalt lihtsaks. Kogemus näitab, et pakendikotist saadav materjal on oluliselt kvaliteetsem ja seetõttu saab sealt märgatavalt rohkem ringlusse suunata võrreldes avalikest konteineritest tulnud materjaliga. Lisaks näitas Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) viimane uuring, et piirkondades, kus kasutatakse enam pakendikotti, jõuab oluliselt vähem jäätmeid segaolmejäätmetesse kui piirkondades, kus pakendeid kogutakse läbi avaliku pargi.

2. Ladestamise ja põletamise saastetasud

Jäätmete põletamine ja ladestamine jäävad alles ka siis, kui oleme täielikult üle läinud ringmajandusele. Küll aga peame nende osakaalu drastiliselt vähendama ja mõtestama ringmajanduse valguses nende rolli ja tähenduse ümber. Täna suunatakse 70% olmejäätmetest põletamisele või ladestamisele ja see on selgelt liiga palju arvestades kliima- ja ringmajandusambitsioone. Seda enam, et jäätmetest toodetud energiat pole tegelikult maailmale vaja. Selle valguses ei tundu kuidagi õiglane, et Eesti riik maksab põletamiseks toetuseid, aga materjalide ringlussevõttu ei doteerita. See muudab põletamise odavamaks alternatiiviks ja see on selgelt hakanud pärssima ringlusse võtmist. Eriti mõjutab see vähemväärtuslikke materjale ehk neid, mida saab küll ümber töödelda, aga mille puhul on seda tegevust vaja doteerida. Võtame näiteks viimasel ajal kõneainet pakkunud tetrapaki, mille ringlusse suunamine on võimalik, kuid seda tuleb doteerida. Koos sorteerimisega on tetra ringlussevõtmise kulu ca 100 eurot tonn. Samas põletamise tasu on ca 50-60 eurot tonnilt. See on majanduslikult ebamõistlikult suur vahe. Väga mitmetes riikides on põletamisele lisatud saastetasu just sellel põhjusel, et motiveerida ringlusse suunama ka vähemväärtuslikke materjale.

3. Ühtne süsteem

Meil on Eestis 78 omavalitsust ja üle 50 erineva jäätmeveosüsteemi. Kuigi liigiti kogumise kohustus kehtib aastast 2008, on endiselt piirkondi, kus hankega on määratud vaid olmejäätmete kogumine. See võtab juba eos võimaluse, et elanikud hakkaksid sorteerima. Samas on ka väga palju häid näiteid, kuidas jäätmevedu korraldada, näiteks Saku vald. Kokkuvõttes on jäätmete sorteerimise tase Eestis ebaühtlane ja kindlasti annaks seda muuta palju efektiivsemaks, kui riigiüleselt disainitakse nn jäätmeveopakett. St kõikides omavalitsustes kehtib alati ühesugune süsteem – ühesugune märgistus, samad sorteerimisjuhendid jne. Lepime üleriigiliselt kokku, et kõik sorteerivad jäätmed neljaks – klaas, biojäätmed, vanapaber, metall/plastik. Kui kaasata siia ka tootjavastutus, siis saab enamuse liigiti kogutud materjalide kulud katta nende toetusega. Nii toimib see väga edukalt näiteks Kuressaares ja Sakus. Selline ühtne süsteem lihtsustab oluliselt omavalitsuste halduskoormust, muudab nii jäätmete sorteerimise kui sellega seotud kommunikatsiooni tarbija jaoks lihtsaks ja selgeks.

4. Järelevalve ja läbipaistvus

Rohepesuni on eelkõige viinud mittepiisav järelevalve. Kui Eesti Maksu- ja Tolliameti digilahendused on oma kasutajamugavuselt ja andmeanalüüsi võimelt maailma parimad, siis keskkonna- ja jäätmekäitlussektoris on näha, et siin kasutatavad digilahendused on alarahastatud. Samas on keskkond muutunud peamiseks teemaks kõikjal – Eestis, Euroopas, kogu maailmas. Digitaalseid lahendusi kaasates on võimalik reaalajas jälgida tegevust territooriumitel või autode tegelikku liikumist.  

Omavalitsused saavad omakorda väga suure osa järelevalves delegeerida erasektorile, sh hanke võitnud vedajale. Vedajal on parim ülevaade, mida ja kuidas tehakse. Lihtne on sinna juurde liita kohustus teha valesti sorteeritud jäätmetest pildid ja anda kliendile tagasisidet. Mitmes omavalitsuse hankes on tänagi juba sisse toodud võimalus, et valesti sorteeritud jäätmete eest on võimalik rakendada kõrgemat teenusehinda, mis esialgu võib olla tarbijale vastumeelne, kuid ajas motiveerib sorteerimise kvaliteeti parandama. See on ka igati aus, et need, kes sorteerivad õigesti, saavad soodsamalt ja need, kes seda ei viitsi, maksavad kõrgemat hinda.

5. Pakendite disain

Paralleelselt tuleb tegeleda pakendite disainiga. Täna on pakendites kasutusel palju hübriidmaterjale, mille ringlusse võtmine on väga keeruline. Loomulikult seavad näiteks hügieeni- ja transpordinõuded pakendite disainile mitmeid piiranguid, aga täna on väga palju selliseid tooteid, mille pakendi disaini saaks muuta nii, et seda saaks ringlusesse võtta.

Hea klient,
alates 1. märtsist uuendab Ragn-Sells teenuste tüüptingimusi.

Toome lühidalt välja tüüptingimuste punktid, mis saavad parema teeninduse huvides täpsustatud ja uuendatud:

• mahutite ja nende paiknemise ning märgistamise nõuded;
• arveldamise kord, sh viivise määra vähendamine;
• hindade muutmise alused ja lepingu lõpetamise tingimused;
• erinevate teavituste (arved, hinnatõusud jm) saatmiseks kasutatavad teavituskanalid;
• olemasolevad mõisted.

Kuna tüüptingimused sisaldavad mitmeid väiksemaid täpsustusi, soovitame kindlasti tutvuda uuendatud tüüptingimustega meie kodulehel.

Märtsis kehtima hakkavad tüüptingimused.

Kui Te ei nõustu muudatustega, on Teil õigus leping üles öelda 30 päeva jooksul alates muudatuste teavitamisest, va. juhul, kui Teie elu- või tegevuskoht asub korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja Teid pole vabastatud jäätmeveoga liitumisest vastavalt jäätmeseadusele.Palume kindlasti silmas pidada, et kui Te ei kasuta ülesütlemise õigust 30 päeva jooksul, loetakse, et olete muudatustega tutvunud, nendest aru saanud ning nõustute ja kohustute neid järgima.

KÕIGE TÄHTSAMAD ON OMAVALITSUSE POOLT KEHTESTATUD JÄÄTMEVEDU REGULEERIVAD TINGIMUSED!
Rõhutame, et kohaliku omavalituse poolt kehtestatud korraldatud jäätmeveo tingimused ja jäätmehoolduseeskirjad on ülimuslikud ja Ragn-Sellsi tüüptingimused rakenduvad alles siis, kui need puuduvad või need ei reguleeri teatuid jäätmeveo teenuse aspekte

KIKi, Keskkonnaministeeriumi ja Ragn-Sellsi pressiteade 19. detsember 2020

Raadi vanal lennuväljal on viimase nädalaga ära tehtud suur töö ning nüüdseks on rehvidest kogu plats puhas. Raadil oli kokku 13 135 tonni rehve, mis Ragn-Sellsi eestvedamisel on kuue kuu jooksul kõik purustatud, ära veetud ja taaskasutusse suunatud.

„Aastaid kestnud Raadi rehvisaaga on lõpuks läbi ning see on võit nii keskkonnale kui tartlaste turvalisusele. Lubadus, et aasta lõpuks on pilt Raadil sootuks teine, on sujuva koostööga täidetud ning plats rehvidest tühi,“ sõnab keskkonnaminister Rain Epler. „Selle eest soovin tänada ka eelmist keskkonnaministrit Rene Kokka ja siseministrit Mart Helmet, kelle otsustavad sekkumised aastaid kestnud arutelud päris tegudeni viisid.” Minister lisas, et Raadi on kahtlemata suunanäitaja ka teiste taoliste rehvikuhilate likvideerimiseks.

KIKi juhataja Andrus Treier toob esile sisuka ning tiheda koostöö KIKi ja Ragn-Sellsi vahel, kellega koos on ära tehtud suur töö ning üks oluline probleem lahendatud. „KIKi ülesanne on muu hulgas juhtida just selliseid praktilisi keskkonnaprojekte. On suurepärane, et sedavõrd keerukas ja märgiline projekt õnnestus koos partneritega õigeaegselt ellu viia,“ lisab ta.

Ragn-Sellsi juhatusse esimees Rain Vääna sõnul on kindlasti tegu Eesti ühe olulisema keskkonnaprojektiga 2020. aastal. „Raadil sai kuue kuuga käideldud rohkem kui aastane Eestis tekkivate vanarehvide kogus. Olen oma meeskonna üle väga uhke! Tänan kõiki projekti osapooli, eelkõige KIKi väga avatud ja toetava koostöö eest. See projekt on olnud väga hea näide riigi, omavalitsuse ja eraettevõtluse koostööst, mille käigus kõik osapooled pingutasid ühise eesmärgi nimel,” sõnab Vääna.

Projekti käigus liikus esmalt 5300 tonni rehvihaket Sillamäe sadamast Soome alternatiivkütuseks. Seejärel paigutati 5950 tonni rehvipuru Torma prügila drenaažikihti. Viimased 1885 tonni liigub Sillamäe sadamast taas Soome. Lisaks võeti ringlusse kogu rehvitraat.

Raadil tuli tööde käigus vanarehvide alt välja palju jäätmeid, mille käitlemise eest hoolitsevad hoonestaja ja maaomanik. Vanale sõjaväelennuväljale rajab Estiko Energia päikesepargi.

Raadile olid vanarehvid – peamiselt Rehviringluse ja Kuusakoski üleantuna – kogunud aastate eest tänaseks maksejõuetuse tõttu likvideeritud jäätmekäitlusfirma Rubronic, kes ei suutnud täita talle seatud kohustusi. Riigile läksid ehitustööd maksma 1,48 miljonit eurot, millest 2/3 loodetakse tagasi saada Rehviringluselt. Riik on alustanud selles osas läbirääkimisi ning loodetakse saavutada kokkulepe.

KIK korraldas Raadi endisel lennuväljal asuvate vanarehvide käitlemist Keskkonnaministeeriumiga sõlmitud kokkuleppe kohaselt ning rehvide käitlemiseks oli hankeleping sõlmitud aktsiaseltsiga Ragn-Sells.

GALERII

Rehvimägede kahanemist saab vaadata siit fotogaleriist.  
Fotod: Tarmo Haud

Intervjuusoovid:

• KIK (52 58 569, Kati Raudsaar)
• Ragn-Sells (56 698 661, Rainer Pesti)
• Keskkonnaministeerium (56 238 831, Kadri Kauksi)

Cпасибо, что регулярно используете услуги Ragn-Sells. В ходе поправления данных клиентов мы обнаружили, что вы не заключили с нами договор. Пожалуйста, при первой возможности, подпишите договор в самообслуживании Ragn-Sells, чтобы мы смогли и дальше предоставлять вам услуги.

ПОДПИСАТЬ ДОГОВОР

3 ШАГА ДЛЯ ПОДПИСАНИЯ ДОГОВОРА

1. Войдите в самообслуживание, на главной странице найдёте кнопку ПОДПИСАТЬ ДОГОВОР (см. картинку)
2. Если не удастся войти в самообслуживание, или вы не найдёте кнопку «Подписать договор» (Allkirjasta leping), обратитесь за помощью в обслуживание клиентов через Live-Chat в самообслуживании.
3. При необходимости, позвоните на номер 6060439, или свяжитесь по э-почте  info@ragnsells.ee

ПОДПИШИТЕ ДОГОВОР ДО 1 ОКТЯБРЯ

Пожалуйста, подпишите договор при первой возможности, но не позднее 1 октября 2020. Подписание договора обеспечит продолжение предоставления услуги.

С наилучшими пожеланиями,
Ragn-Sells AS

Cпасибо, что регулярно используете услуги Ragn-Sells. В ходе поправления данных клиентов мы обнаружили, что вы не заключили с нами договор. Пожалуйста, при первой возможности, подпишите договор в самообслуживании Ragn-Sells, чтобы мы смогли и дальше предоставлять вам услуги.

ПОДПИСАТЬ ДОГОВОР

3 ШАГА ДЛЯ ПОДПИСАНИЯ ДОГОВОРА

1. Войдите в самообслуживание, на главной странице найдёте кнопку ПОДПИСАТЬ ДОГОВОР (см. картинку)
2. Если не удастся войти в самообслуживание, или вы не найдёте кнопку «Подписать договор» (Allkirjasta leping), обратитесь за помощью в обслуживание клиентов через Live-Chat в самообслуживании.
3. При необходимости, позвоните на номер 6060439, или свяжитесь по э-почте  info@ragnsells.ee .

ПОДПИШИТЕ ДОГОВОР ДО 1 ОКТЯБРЯ
Пожалуйста, подпишите договор при первой возможности, но не позднее 1 октября 2020. Подписание договора обеспечит продолжение предоставления услуги.

С наилучшими пожеланиями,
Ragn-Sells AS

Seoses Eesti Posti otsusega tõsta alates 1. juulist postiteenuse tasusid 36% protsenti on paraku Ragn-Sells sunnitud alates 1. septembrist 2020 kehtestama paberarvete väljastamisele teenustasu 1,15 eurot. Ragn-Sells ei lisa arvete väljatamisele vahendustasu, vaid tegu on arve tootmise, ümbrikustamise ja postitamisega seotud kuludega.

Keskmiselt 3 euro suurusest jäätmeveoteenuse arvest moodustab ca 1 euro suurune paberarve koostamise ja saatmise kulu ebaproportsionaalselt suure osa kõigist jäätmeveoga seotud kuludest (sh autopark, tööjõukulud, kütus, keskkonnatasud jms.).

Ka edaspidi on kõikidel klientidel võimalik saada tasuta arveid e-mailile või tellida e-arvena otse internetipanka. Lisaks saab alati vaadata ja tasuda arveid Ragn-Sellsi iseteeninduses www.ragnsells.ee/iseteenindus.

Kui inimestel ei ole endal ligipääsu e-postile, siis kindlasti on see võimalus perekonnaliikmetel, lähikondalastel või toetusisikutel.

Muudatus rakendub 2 kuu pärast, mis annab kõikidele piisavalt aega sellele reageerida.

Lisaks muutvad teiste postiteenuste tasud: Vaata lähemalt- 1. septembrist kehtima hakkavad postiteenuste tasud

Parimate soovidega

Ragn-Sells AS