Head kliendid! Sel reedel, 13. jaanuaril ei toimu telefoni teel teenindamist. Kui soovite:

• Vaadata ja tasuda arveid
• Muuta tühjendusgraafikut või -sagedust
• Tellida lisatühjendust või uusi teenuseid
• Luua jäätmearuandeid
• Lisada volitusi pereliikmetele, töötajatele vmt.

Siis mugavaim viis selleks on kasutada Ragn-Sellsi iseteenindust. Soovi korral saate päringu edastada ka info@ragnsells.ee.

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast.

Alates 01.02.2023 alustab korraldatud jäätmeveo raames teenuse osutamist Ragn-Sells. Siit leiate sellega seotud kõige olulisema info.

ÜLDINFO

• Jäätmeveo periood: 01.02.2023–31.01.2026
• Hõlmatud köögi- ja sööklajäätmed, vanapaber, pakendijäätmed (plast, metall, tetra), klaaspakendid (pudelid, purgid), suurjäätmed, aia- ja haljastujäätmed ning segaolmejäätmed (liigiti kogumisest alles jäänud jäätmed).

LEPINGU SÕLMIMINE

• DIGITAALSELT. Kontrollige enda andmed e-mailile saadetud lepinguvormis. Kui andmed on õiged, allkirjastage leping digitaalselt (ID-kaart, Mobiil-ID) ja saatke meile tagasi aadressile info@ragnsells.ee.
• PABERLEPINGUNA. Kontrollige enda andmed kirjaga kaasas olevas lepinguvormis. Kui andmed on õiged, allkirjastage leping ja saatke meile tagasi aadressile Suur-Sõjamäe tn 50a, 11415 Tallinn või tagastage Ragn-Sellsi Tartu kontori postkasti aadressil Sepa tn 26, Tartu linn. Andmete uuendamiseks helistage 60 60 439 või kirjutage info@ragnsells.ee

Tavapostiga saadetud lepingute tagastamine on võimalik kliendipäevadel: Kambja teenuskeskuses Kesk tn 2, Kambja alevik 26.01.2023 kell 13:00-18:00 ja Pargi tn 7, Ülenurme alevik 27.01.2023 kell 13:00-18:00.

KUIDAS SAADA JÄÄTMEVEOST VABASTUST?

Jäätmeveost vabastusi ning ühise mahuti kasutamise nõusolekuid annab ainult Kambja Vallavalitsus. Vabastuse taotluse tingimused, vormid ja juhised leiate Kambja valla kodulehelt. Lisainfo: Taivo Prants, tel: 5919 3320, e-post taivo.prants@kambja.ee.

JÄÄTMELIIGID JA SORTEERIMINE

Jäätmeid tuleb sortida kõigis eramajades, suvilates, ridaelamutes, kortermajades, ettevõtetes ja asutustes. Kui kõik jäätmeliigid on kokku pandud ühte konteinerisse, rakendub sellele kõrgem tasu (vt hinnakiri). Vajalikud mahutid saate tellida Ragn-Sellsilt. Liigiti saab koguda:

• Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed
• Vanapaber ja paberpakend
• Segapakendijäätmed (plast, metall, tetra)
• Klaaspakendid (pudelid, purgid)
• Suurjäätmed
• Aia- ja haljastujäätmed
• Segaolmejäätmed

MILLAL TOIMUVAD TÜHJENDUSED?

Veograafiku leiate e-mailile saadetud teavitusest. Lisaks on graafikuid võimalik vaadata meie iseteeninduses või mobiilirakenduses Ragn-Sells Eesti (App Store, Google Play).

ARVED: VÄLJASTAME ARVE KUI TÄITUNUD ON 5 € EEST TEENUSEID

Ragn-Sells väljastab arved kui täitunud on vähemalt 5 € eest teenuseid. Näiteks kui Teie igakuine teenuste arve on 2,5 €, siis saadame arve iga kahe kuu tagant (2 x 2,50 € = 5 €). Alla 5 € suuruseid arveid väljastame igal aastal jaanuarikuus.

LOE EDASI

• Täpsem info uue korraldatud jäätmeveo perioodi kohta
• Hinnakiri

Euroopa Regionaalarengu Fond eraldas Ragn-Sellsile 225 375,50 eurot, et jätkata teadusuuringuid, kuidas Ida-Virumaal kasutuna seisvatest põlevkivituhkadest saaks lisaks kaltsiumkarbonaadile välja võtta ka magneesiumi, mille Euroopa Liit on nimetanud üheks kriitiliseks tooraineks. Projekti elluviimise periood on 01.11.2022 – 31.10.2023.

Projekti eesmärk on teostada rakendusuuring, et testida ja valideerida protsess PCC tootmisel tekkivast jääkainest magneesiumiosakeste eraldamiseks. Projekti tulemusena tekib ühe tootmisprotsessi jääkainete ringlussevõtu võimekus – jääkainest eraldatav magneesium ning kõrvalsaadusena raud suunatakse uuesti kasutusse. Projekti tulemusena on testitud magneesiumi eraldamise tehnoloogia.

Magneesium on meie igapäevaelus laialdaselt kasutatav väga kerge metall, mille järgi on kõige suurem nõudlus auto-, lennuki-, raketi- ja mitmetes teistes masinatööstustes. Sulamites teiste metallidega muudab magneesium erinevad masinate detailid ja konstruktsioonid mitu korda kergemaks ning annab neile lisaks paremad mehaanilised omadused. Lisaks kasutatakse magneesiumiühendeid rooste ja katlakivi eemaldajate, klaasi, ravimite, värvide ja veel paljude teiste esemete tootmisel või neile parema efekti andmisel. Samuti on magneesium põllumajanduses nõutud kaup väärtusliku väetise ja olulise toitainena põllukultuuridele.  

Ragn-Sellsi projektijuhi Alar Saluste sõnul on ainuüksi Euroopa Liidus igal aastal vaja 155 000 tonni magneesiumit, millest praegu ligi 93% tuuakse sisse Hiinast. “Me oleme oma teaduslike uuringutega jõudnud nii kaugele, et saame julgelt väite – Ida-Virumaa ja Narva põlevkivituhamägedes peitub võimalus, millega Eesti riik suudab Euroopa jaoks järjest kasvavat magneesiumi nõudluse probleemi leevendada,” lisas Saluste. “Arvestades, et Euroopa Liit tahab vähendada oma kriitiliste toorainete sõltuvust ning 2030. aastaks toota vähemalt 100 000 tonni magneesiumit oma regioonis, siis meie saaksime sellest tagada aastas umbes 30%. Kui arvesse võtta, et Ida-Virumaal on mägedes umbes 600 miljonit tonni põlevkivituhka, siis see on väga suur võimalus nii Ida-Virumaa kui Eesti majanduse elavdamiseks. Globaalsel areenil pälviks see projekt tähelepanu nii ringmajanduse seisukohalt, aga ka selle poolest, et võrreldes tänase tootmisega oleks tuhkadest võimalik magneesium välja võtta 80% väiksema CO2 jalajäljega.“

EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi eesmärk on toetada Eesti ettevõtete teadmusmahukat toote- ja tehnoloogiaarendust. „Meie eksportivad ettevõtted on globaalses konkurentsis ja konkurentsivõimet aitab suurendada teadusmahukas arendustöö. Samas on rakendusuuringute etapp riskantne, kuna investeeringud on suured ja pole kindlust arenduse õnnestumisel ning seetõttu toetabki riik Ragn-Sellsi arenduste suguseid ambitsioonikaid tehnoloogiaprojekte,“ ütles EASi rakendusuuringute programmi arendusjuht Kaupo Reede.

EASi ja KredExi ühendasutus on Ragn-Sellsi OSA projekti üks olulisemaid partnereid Eestis. Osaliselt ka tänu EAS-i varasematele panustele on põlevkivituhkade väärindamise projekt jõudnud Tartu Ülikooli ja TallTechi katselaboritest tehase projektideni ning tänu jätkuvatele uuringutele on tuvastatud, et sama lahendusega suudetakse tuhast välja võtta veel magneesiumi ja teisi elemente. 

Septembris kiitis Narva volikogu ühehäälselt heaks detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise algatamise, millega käivitati ettevalmistustööd Ragn-Sellsi põlevkivituhkade väärindamise tehase rajamiseks Balti Elektrijaama territooriumi vahetusse lähedusse. 2025. aastaks valmib Narva linna külje alla demo- ja 2028. aastaks põhitehas.

Tehas suudab aastas ümber töödelda üle miljoni tonni põlevkivituhka ja siduda 250 000 tonni CO2, mille tulemusena valmib ca 500 000 tonni ülipuhast kaltsiumkarbonaati. Unikaalse patenteeritud lahenduse abil tehakse jäätmetest uus tooraine, mida saab kasutada värvide, aknaraamide, põrandakatete, paberi ja veel paljude igapäevaelus vajaminevaid esemete tootmiseks. Tänaseks on toote vastu juba suurt huvi näidanud globaalsed suurettevõtted. Nende seas Euroopa üks suurim plastikaknaraamide tootja Gealan (Saksamaa) ja maailma viie suurima põrandamaterjalide tootja hulka kuuluv Tarkett (Prantsusmaa), kes soovivad oma tootmises kasutada toormaterjale, mille CO2 jalajälg on võimalikult väike. Euroopa Liidus ja Eestis seatud rangete kliimaeesmärkide täitmise tingimustes on selliste materjalide eelistamine järjest kasvav suund.

Ragn-Sells on põlevkivituha väärindamise projekti tarbeks loonud tütarettevõtte R-S OSA Projekt OÜ. Projekti on investeeritud juba ligi 2 miljonit eurot. Projekti partnerid on Tartu Ülikool, TalTech, Eesti Energia, EASi ja KredExi ühendasutus, sihtasutus Archimedes ning rahvusvahelised ettevõtted Tarkett ja Gealan. Loe täpsemalt projektist: www.osaservice.ee

Lisainfo

Alar Saluste
Ragn-Sells OSA Projekt OÜ
Projektijuht
Alar.saluste@ragnsells.com
+372 53494861

Head kliendid!

Anname teada, et seoses kõnekeskuse tarkvara uuendamisega võib päringutele vastuse saamine lubatud kahe päeva asemel mõnevõrra viibida. Vabandame!

Kuigi ajutiselt on häiritud ka iseteeninduse vestlusrakendus, siis kõik muud funktsioonid jätkuvalt toimivad. Kui soovite tellida lisatühjendust või -teenust, muuta tühjendusgraafikut või -sagedust, siis selleks on kiireim viis kasutada Ragn-Sellsi iseteenindust.

SISENE ISETEENINDUSSE

Euroopa Regionaalarengu Fond toetab 270 000€ suuruse toetusega Ragn-Sellsi projekti rajada Eestisse nakkusohtlike jäätmete termotöötlusliin. Rajatava liini näol on tegemist lähiregioonis unikaalse tehnoloogiaga, mida ei ole seni kasutusel ei Eestis, Lätis ega ka Ragn-Sells Grupis, st Rootsis, Norras ja Taanis.

Kui tänane reaalsus on nakkusohtlike jäätmete täielik põletamine, siis rajatava liini abil muudetakse need esmakordselt taaskasutatavaks. Uudne tehnoloogia hakkab liinile jõudvaid materjale steriliseerima ja kuivatama, muutes need niiviisi ohutuks. See võimaldab nakkusohtlikud jäätmed suunata omakorda sorteerimisse, et neid siis ringlusse võtta ja uuteks toodeteks väärindada.

Keskkonnaettevõte Ragn-Sells lõpetas põlevkivituha väärindamise tehase asukoha analüüsi ning plaanib lähiajal esitada Narva linnale avaldused tehase rajamiseks, Balti Elekrijaamade tuhamägede vahetus läheduses asuvale tööstusterritooriumile.

Kokku kaalus ettevõte tehase rajamiseks kaheksat võimalikku asukohta Ida- ja Lääne-Virumaal. „Igal kohal on omad plussid, kuid Narva kasuks räägib enim võimalus rajada tootmine tuhamägede vahetusse lähedusse. Tuhamäe lähedus aitab ära hoida tuha transpordi keskkonnamõju, samuti on seal olemas vajalik elektri-, vee- ja soojusvarustus ning logistiline taristu,“ selgitas projektijuht Alar Saluste ja lisas, et looduskeskkonna ja kohalike elanike seisukohast on ülioluline see, et uus tehas rajatakse juba olemasolevale tööstusterritooriumile.

„Tuhka on aastakümneid käsitletud kui jäädet ja sellele ei ole seni leitud head rakendust. Meie lähtekohaks on kasutada tuhka toorainena tootmaks sellest ülipuhast kaltsiumkarbonaati, mida kasutakse näiteks põrandakatete valmistamisel, värvide tootmisel, aga ka veganpiimadele valge värvi andmiseks. Lisaks kaltsiumkarbonaadile on tuhkades veel teisigi materjale nagu räni, magneesium, alumiinium, mida samuti saaks tulevikus materjalidena kasutusele võtta,“ tutvustas Saluste tulevikuperspektiive.

Ragn-Sells plaanib kaltsiumkarbonaadi täismahus tootmisega alustada 2027. aastal, enne tuleb läbi viia vajalikud planeeringud ja kooskõlastused, mille avaldused ettevõte juba lähiajal Narva linnavalitsusele esitab. Enne põhitehase rajamist soovib Ragn-Sells rajada väikese nn demotehase, kus kogu tehnoloogiline protsess otsast lõpuni käima pannakse.

„Enne lõpliku teha rajamist viimistleme kogu tehnoloogia ja tootmisprotsssi  miniatuurses demotehases, mis on põhitehase ligi 50 korda väiksem koopia. Maksimaalselt 1000 ruutmeetri suurune ja aastas 10 000 tonni kaltsiumkarbonaati tootva minitehase rajamine on küll kulukas vaheetapp, kuid kuna maailmas võrreldavaid rohetehnoloogial tootmisi ei ole, siis peame enne suurinvesteeringu tegemist olema veendunud, et tehnoloogia töötab laitmatult.  Väiksemahuline tootmine annab ka kohalikele elanikele võimaluse tootmisega tutvuda ja kindlustunde, et meie tehas on keskkonnasäästlik ja sealt ei tule õhusaastet, müra ega tolmu,“ rääkis Saluste.

Tööstusliku tootmisega plaanib Ragn-Sells alustada 2027. aastal. Planeeritav põlevkivituha töötlemistehas suudab ümber töödelda miljon tonni tuhka aastas, mille tulemusel valmib ligi 500 000 tonni ülipuhast kaltsiumkarbonaati. Tehase rajamise investeering ulatub 250 miljoni euroni ning sellega luuakse kuni 100 otsest töökohta ning antakse tööd veel kuni 400-le kaudsele töökohale.

Ragn-Sells, Tartu Ülikooli ja Taltechi ning mitmete rahvusvaheliste laboratooriumite koostöös sündinud tehnoloogia võimaldab toota elektritootmise tuhast ülipuhast kliimapositiivset kaltsiumkarbonaati. Tootmise käigus ei teki õhuheitmeid, sest põletusprotsessi ei kasutata, samuti on pidevas ringluses tootmises kasutatav vesi ning kõik kõrvalained suunatakse samuti ringlusesse. Müra- ja lõhnahäiringuid hoiab ära kinnine tootmisprotsess ja kaasaegse tehnoloogia kasutamine.

Ragn-Sells on põlevkivituha väärindamise projekti tarbeks loonud tütarettevõtte RS OSA Projekt OÜ ning investeerinud antud tegevustesse juba ligi 2 miljonit eurot. Partneritena on projektis kaasas ka Eesti Energia AS, EAS, Archimedes kui ka rahvusvahelised ettevõtted Tarkett ja Gealan. Põlevkivituha väärindamise projektist ülevaatlik info on leitav www.osaservice.ee

Lisainfo:
Alar Saluste
Projektijuht
+372 53494861
Alar.saluste@ragnsells.com
www.osaservice.ee

Keskkonnaettevõte Ragn-Sells annab teada, et nii kõrvaltänavad kui väiksemad teed on hetkel lausjääs, mis võib mõjutada jäätmeveoteenuste plaanipärast osutamist.

Sellel nädalal on igal päeval tulnud teateid, et autod vajuvad väga halbade teeolude tõttu teelt välja või on libeduse tõttu kinni jäänud. „Ainuüksi kolmapäeva jooksul vajus 5 Ragn-Sells autot kraavi. Õnneks keegi autojuhtidest viga ei saanud ja tehnika pääses suuremate vigastusteta, kuid on selge, et ohutuse tagamiseks oleme sunnitud mõnes kohas teenuseid edasi lükkama, kuniks teedel olukord paraneb,“ ütles Ragn-Sellsi kommunikatsioonijuht Rainer Pesti.

Paraku ei saa tuua välja konkreetseid piirkondi, kus teeolud on märgatavalt kehvemad, vaid ülilibedatest teelõikudest tuleb teateid kõikidest Eestimaa piirkondadest. Kui linnade peatänavad ja põhimaanteedel on olukord hea, siis kõrvaltänavatel ja hajaasustuste kõrvalteed on kiilasjääs. Positiivse erandina saab välja tuua Keila, kus nii peatänavad kui ka kõrvaltänavatel on tehtud libedustõrjet. Paraku ei puuduta ohtlikud teeolud ainult Ragn-Sellsi teenuseid, vaid ka näiteks päästeameti, kiirabi kui ka teiste teenindavate transportide tööd.

Ragn-Sells vabandab võimalike teenuste viivituste pärast ja palub inimestel kohalikele teehooldajatele kindlasti märku anda teelõikudest, mis nõuavad libedustõrjet.

Riik toetab läbi EASi rakendusuuringute programmi Ragn-Sellsi OSA põlevkivituha väärindamise projekti teise etapi rakendusuuringuid 1,7 miljoni euroga, mis võimaldab ettevõttel koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste ja rahvusvaheliste uurimislaboritega viia läbi järgmise taseme tööstuslikke katseid kaltsiumkarbonaadi tootmiseks.

Projektijuhi Alar Saluste sõnul pole enam mingit kahtlust kas põlevkivituhkadest saab kaltsiumkarbonaati toota või mitte. Praegu liigume sihikindlalt selles suunas, et Eestis saaks 3-4 aasta pärast hakata tootma maailmas ainulaadset kliimapositiivset kaltsiumkarbonaati. EASi panus vaid kinnitab  Eesti riigi huvi projektis osaleda ning selle õnnestumisele kaasa aidata. „Rakendusuuringute programmi toel saame lõpule viia väga vajalikud uuringud, mis päädivad tehnoloogia katsetega tööstuslikus mahus, et muuhulgas toota  piloottooteid valmistavate partnerite tarbeks piisavas koguses materjali, mida nemad omakorda saavad testida ja valideerida. Ühtlasi jätkame uuringuid, kuidas peale kaltsiumi eemaldamist allesjäänud materjalist veel täiendavalt teisigi toormaterjale välja võtta,“ märkis Saluste.

EASi rakendusuuringute programmi juhi, Madis Raukase sõnul on programm loodud, et aidata ettevõtetel teha investeeringuid uuringute ja arendustöö varajases etapis, mille tulemusena saavad ettevõtted kasu uutest või oluliselt täiustatud tehnoloogiatest, toodetest ja teenustest, mis aitavad suurendada nende käivet ja  parandada tooteportfelli. “Viimasel kahel aastakümnel on Eesti innovatsiooni ja start-up’ide ökosüsteemi juhtivateks jõududeks olnud peamiselt IKT-, finants- ja tarkvarasektor. Meil on hea meel, et uusi lootustandvaid arenguid tekib üha rohkem ka mujal, näiteks ringmajanduse vallas,” sõnas Raukas.

Põlevkivi elektrienergia tootmisest pärit tuhkade ringlusse võtmise projekt keskendub tuhkade keemilisele koostisele ja võimalustele tuhkades leiduvaid keemilisi komponente taaskasutada erinevates materjalitööstustes. Esmalt planeeritakse toota kõrge kvaliteediga kaltsiumkarbonaati, kasutades selleks 1,3 miljonit tonni põlevkivituhka aastas. Lisaks tootmise käigus seotakse tuhkadest väärindatud kaltsiumisse ca  600 000 tonni teistest tööstustest pärit CO2-te.

Sellised jääkide kasutamise tehnoloogiad aitavad vähendada nii Ida-Virumaa keskkonnakoormust kui ka vajadust kaevandada uusi loodusressursse nii Euroopas kui maailmas tervikuna. Põlevkivituhkadest toodetud kaltsiumkarbinaat on hea näide ringmajandusest ja selle muudab unikaalseks tootmise käigu tootesse seotud CO2, mille tulemusel jõuab turule maailmas ainulaadne kliimapositiivne kaltsiumkarbonaat.

Ragn-Sells on investeerinud projekti juba ligi 2 miljonit eurot. 2021. aastal panustas EASi rakendusuuringute programm Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest esimese taseme tööstuslikeks katseteks ja tootmisüksuse esmaseks disainiks 255 269 eurot. Kaasrahastajana lööb projektis kaasa ka Sihtasutus Archimedes.

Seitse aastat tagasi käivitatud põlvekivituhkade väärindamise uurimisprojekti jaoks lõi Ragn-Sellsi AS Eestis tütarettevõtte RS-OSA Service OÜ. Ettevõtte juhtimisel loodi teaduslik konsortsium koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega, uuringutega liitusid mullu ka Pariisi börsil noteeritud põrandakatete tootja Tarkett ja Euroopa suurimaid aknaprofiilide tootja Gealan.

EAS-i rakendusuuringute programm on ellu kutsutud selleks, et aidata ettevõtetel kasvatada teadus- ja arendustegevuse nõudlust, mille tulemusena suureneb ettevõtjate tulu uutest või oluliselt muudetud tehnoloogiatest, protsessidest, toodetest või teenustest. Programm koosneb ettevõtete nõustamisest ja rakendusuuringute toetusest.

Kõneisikud:

Alar Saluste
Projektijuht
RS-OSA Service OÜ projektijuht
Alar.saluste@ragnsells.com
+372 53494861

Mattias Kaiv
Kommunikatsioonispetsialist
EAS ja KredExi ühendorganisatsioon
Mattias.kaiv@eas.ee
+372 56503609

Hea klient!

Anname teada, et raskete ilmastikuolude tõttu on Põhja regioonis häiritud olme-, bio- ja pakendijäätmete äravedu. Viibima jäänud teenus teostatakse esimesel võimalusel.

Vabandame võimalike ebameeldivuste pärast ja täname mõistva suhtumise eest!
Ragn-Sells AS

Eestis keskkonnaettevõtte Ragn Sellsi poolt arendatavat põlevkivituha väärindamise projekti esitletakse tuleval nädalal Glasgow`s toimuval COP26 maailma kliimakonverentsil lausa neljal erineval laval – Euroopa Liidu, Rahvusvahelise Kaubandus- ja Tööstuskoja, Põhjamaade ja globaalse kliimaorganisatsiooni We Don´t Have Time esindustes.

Ragn Sells AS-i põlevkivituha väärindamise projektijuhi Alar Saluste sõnul on projekti tutvustamine kliimakonverentsil nii Eestile, siinsetele teadlastele, kui ka projektis kaasalöövatele ettevõtetele kõrgeim võimalik tähelepanu. „Kui konverentsi keskmes on põletav kliimaprobleem ja seda põhjustavad süsinikuheitmed, siis meie projekt on üks väheseid näiteid sellest, kuidas aastakümneid keskkonda koormavad jäätmed võtta kasutusele toorainena. Piltlikult öeldes võtame põlevkivituhkadest kaltsiumi, seome sinna maailmale palju peavalu tekitava CO2 ja saame materjali millest toota aknaraame või panna värvina seina,“ märkis Saluste. Saluste hinnangul on välja töötatud tehnoloogiast enamgi tähtsam põhimõte, milleks on vajadus kasutada juba olemasolevaid materjale maksimaalselt ning vältida uute kaevandamist.

Eestist on tänaseks saanud üks kiiremini energiasektori süsinikuheitmeid vähendavatest riikidest Euroopas. Ragn-Sellsi ringmajandusprojekt võtab täiendavalt fookusesse energiatööstuse kümnendite vältel tekkinud jääkide ümbertöötlemise. Eesti kogemust kliimaneutraalse tööstuse ja ringmajanduse võimaluste tutvustamisel kliimakonverentsil jagavad ka peaminister Kaja Kallas, president Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Põhja Euroopa suurimast ringmajandusprojektist räägitakse 4 laval

Põlevkivituha väärindamise projekti esitletakse 1. novembril Maailma Kaubandus- ja Tööstuskoja (ICC) laval, 2. novembril Põhjamaade laval, 6.novembril Euroopa Liidu laval Eesti-Soome ühisprogrammi raames ning 7. novembril maailma suurimal kliimateemalisel platvormil We Don`t Have Time.

Põlevkivi elektrienergia tootmisest pärit tuhkade ringlusse võtmise lahenduste uurimisel keskendutakse tuhkade keemilisele koostisele ja võimalustele tuhkades leiduvaid keemilisi komponente taaskasutada erinevates materjalitööstustes. Sellised jääkide kasutamise tehnoloogiad aitaksid ühelt poolt vähendada Ida-Virumaa keskkonnakoormust ja teisalt vajadust kaevandada täiendavaid loodusressursse nii Euroopas kui maailmas tervikuna.

Tehnoloogia arendustööde eesmärgiks on aastas üle 1 miljoni tonni põlevkivituhajäätmete väärindamine läbi süsinikneutraalse protsessi, millesse kaasatavaid täiendavaid ressursse järjepidevalt taaskasutatakse. Kaltsiumi tuhast eemaldamisel üle jäävad komponendid nagu räni, alumiinium ja magneesium suunatakse samuti taaskasutusse ning kompaktselt saab antud materjali võtta kasutusele kas inertse täiteainena või madalakvaliteetse täiteainena näiteks bituumeni, betooni või plastitootmisel.

Kuus aastat tagasi käivitatud põlvekivituhkade väärindamise uurimisprojekti jaoks lõi Ragn-Sellsi AS Eestis tütarettevõtte RS-OSA Service OÜ. Tänaseks on ettevõtte juhtimisel loodud teaduslik konsortsium koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega. Uuringute kaasrahastajana on projektiga liitunud ka Sihtasutus Archimedes ning EAS. Ragn Sells on investeerinud projekti juba ligi 1,5 miljonit eurot.

Lisainfo:

Rainer Pesti
Turundus- ja kommunikatsioonijuht
E-post: rainer.pesti@ragnsells.com
Tel: 56698661
www.osaservice.ee